Kooremardikas on üldnimetus, mis hõlmab paljusid sarnaseid putukaliike, kes röövivad okaspuid, nagu männid, kuusk ja nulg. Tavalistes tingimustes aitab kooremardikas vabastada metsa haigetest, nõrgenenud või mahalangenud puudest, tehes ruumi uuele tugevamale kasvule. Ebasoodsates tingimustes, kui puud muutuvad põua või muude stressitegurite tõttu vastuvõtlikuks, võib kooremardikas hävitada terveid puistuid muidu tervetes metsades.
Kooremardikas on väike must, pruun või punakas mardikas pikkusega umbes 04–12 tolli (1–3 mm), kuigi üks liik kasvab peaaegu 10 mm (½ tolli) pikkuseks. Kooremardikas on oma nime saanud harjumusest urgitseda läbi puu välimise koore selle all olevasse kambrikihti. See õrn, toitev kiht asub tugeva väliskoore alakülje ja sisemise puidu vahel. Puutüve kammiaalne kiht toodab puule toitu ja rakkude kasvu ning seda nimetatakse mõnikord ka veresoonte kihiks. See on ka kiht, mis toodab puurõngaid.
Kui kooremardikas tungib läbi kambiaalse kihi, närib ta välja galeriid ehk tunneliga rajad ja sooned. Siin muneb kooremardikas mune, millest kooruvad vastsed, kes toituvad puust, närides välja rohkem galeriisid. Kahjustused toovad sisse seened, mis võivad häirida puu võimet vett transportida. See koos tüve vöötamise või väljakaevamisega põhjustab puu surma.
Kui puu on terve ja kooremardikatega nakatumine on kerge, võib okaspuu kooremardikatega edukalt võidelda. Väljatõmbumine toimub siis, kui puust imbub laenavat putukat nähes vaiku. Vaik võib putukat ümbritseda ja lämmatada. Nendes kohtades tekivad sageli tumepunased pigitorud, mis on värvitud igava tolmuga segunemisest.
Puu kaitsevõime jääb aga puudulikuks, kui kooremardikas osaleb nn massirünnakus. Sel juhul eraldavad algsed kooremardikad feromoone, et meelitada puu külge lugematu arv teisi kooremardikaid. Kooremardikad ründavad massiliselt.
Pigist kinni jäänud mardikad ootavad, kuni vaik kõveneb, et uuesti läbi tungida, põhjustades rohkem pigi välja, kuni kooremardikad kurnavad puu kaitsesüsteemi. Seejärel võivad nad puu üle ujutada ja lõpuks selle tappa. Erinevate liikide kooremardikad osalevad massilistes rünnakutes, kusjuures iga liik hõivab puu erineva taseme. Kuna antud piirkonnas on käimas palju massilisi rünnakuid, võivad kooremardikad hävitada märkimisväärseid metsaalasid.
Kooremardikaga nakatunud puu on kaugelt märgatav, kuna kõige pealmine lehestik kaotab oma lopsaka rohelise värvi ja tuhmub enne pruuniks muutumist. Kuigi on loomulik, et terves suures metsas on laiali puistatud teatud arv surevaid puid, viitab pruunide otstega mändide suur arv tavaliselt kooremardikate aktiivsuse suurenemisele. Tugevalt nakatunud puid ei saa kasutada saematerjaliks, kuna kooreüraski kaevamine rikub puidu.
Kooremardikas on tekitanud palju arutelusid keskkonnakaitsjate, metsamajandusteenistuste ja isegi poliitikute seas. Mõned arvavad, et kooremardikas tuleks jätta oma loomulikku funktsiooni täitma, isegi kui see tähendab suurte metsaalade kaotamist. Teised väidavad, et rasked nakatumised tuleks sekkumisega peatada. Kooremardikaid leidub metsades üle maailma.