Koobaltsinine on sinine pigment, mis on valmistatud ühest paljudest koobalti, alumiiniumi ja hapniku kombinatsioonidest. Koobalti pigmendid toodavad jahedat sinist värvi ja maalijad, nagu Maxfield Parrish, eelistasid neid taeva maalimisel. See on ka Hiina portselani oluline traditsiooniline pigment.
Koobaltsinine pigment koosneb kas koobalt(II)oksiid-alumiiniumoksiidist või koobalt(II)aluminaadist. Need pigmendid on oma keemilise koostise poolest veidi erinevad, kuid mõlemad on peeneks jahvatatud koobaltoksiidi ja alumiiniumoksiidi ehk alumiiniumoksiidi saadused, mis on ühendatud protsessiga, mida nimetatakse paagutamiseks. Pigmenditootjad jahvatavad need kaks ainet, segavad need kokku ja allutavad tugevale kuumusele, et need siduda.
Koobaltsinine on peamine pigment, mida kasutatakse Hiina erilises sinises ja valges portselanis, mida tuntakse qing-hua või “sinilillede” portselani nime all. Varasemad teadaolevad näited seda tüüpi pigmendist pärinevad Hiinast seitsmendast sajandist, kuigi koobaltipõhiste siniste pigmentide näiteid on teada Vana-Kreekast, Egiptusest ja Lähis-Idast. Portselanitootjad importisid pigmendi valmistamiseks Lähis-Idast koobaltit. Portselani kaunistamiseks valmistasid pottsepad esmalt anumad ise, seejärel kandsid need käsitsi kaunistuse peale enne glasuurimist. Hiina sini-valged keraamika pigmendid on valmistatud smaltiidist, mis on koobaltoksiidi vorm, samas kui enamikus kaasaegsetes koobaltipõhistes pigmentides kasutatakse koobaltaluminaati.
Kuigi Hiina portselani valmistati koobaltsinise pigmendi abil sajandeid, tekkis koobaltsinine Euroopas iseseisvalt. Keskaegsed Euroopa klaasitootjad lisasid kvartsile ja kaaliumkarbonaadile väikeses koguses smaltiti, et valmistada smaltina tuntud tumesinise klaasi koostisosi. Kuigi see andis klaasile sügavsinise värvi, ei sobinud smaltipõhised pigmendid värvimiseks, kuna neil on kalduvus aja jooksul tuhmuda.
1802. aastal avastas prantsuse keemik Louis Jacques Thénard pigmendi pisut teistsuguse vormi, mis sai maalijate seas populaarseks. Norra ja Saksamaa kaevandustes toodeti suurem osa Euroopa koobaltist ning need riigid olid tuntud oma koobalti pigmentide poolest. See koobalt-aluminaadil põhinev pigment on pigment, mida kõige sagedamini nimetatakse koobaltsiniseks.
Euroopa kaevurid olid koobalti olemasolust juba mõnda aega teadlikud. Nimetus “koobalt” pärineb saksakeelsest sõnast “kobold”, mis on teatud tüüpi vallatu goblini nimi. Koobaltiit ja smaliit on tavalised koobaltimaagid, millega on väga raske töötada. Need saastavad teisi maake, neid võib olla raske sulatada ja need võivad vabastada väga mürgist tolmu. Nende maakide “kelduka” olemuse tõttu nimetati neid tüütute maa-aluste goblinide järgi.