Konvergentne mõtlemine on mõttestiil, mis püüab arvesse võtta kogu olemasolevat teavet ja jõuda parima võimaliku vastuseni. Enamik koolides nõutud mõtlemisest on konvergentne, kuna koolid nõuavad õpilastelt teabe kogumist ja meeldejätmist ning loogiliste otsuste ja vastusete tegemist. Konvergentne mõtlemine ei ole üldiselt eriti loominguline ja seda saab kõige paremini kasutada siis, kui on olemas üks õige vastus ja seda saab avastada olemasoleva salvestatud teabe analüüsi põhjal. Konvergentse mõtteviisiga vastandub divergentne mõtlemine, mis on loovam ja mis sageli hõlmab mitmeid võimalikke probleemide lahendusi.
JP Guilford pakkus esmakordselt välja divergentse ja konvergentse mõtlemise mõisted, tuginedes tema uuringutele selle kohta, kuidas erinevad inimesed reageerisid erinevat tüüpi probleemidele. Guilford oli Ameerika psühholoog, kes viis läbi ulatuslikke uuringuid inimese intelligentsuse ja probleemide lahendamise valdkonnas. Ta märkis, et enamik inimesi eelistab kas lahknevat või konvergentset mõtlemist, selle asemel, et kasutada kahte tüüpi ühtlast kombinatsiooni. Teised psühholoogid on täheldanud, et enamik inimesi eelistab konvergentset mõtlemist, kuna kaasaegne kooliharidus sunnib õpilasi otsima parimaid võimalikke vastuseid, mitte otsima erinevaid loovaid vastuseid.
Konvergentsel mõtlemisel on suur rõhk kiirusel, täpsusel ja loogikal. Konvergentse mõtleja esmane eesmärk on jõuda parima ja loogilisema vastuseni võimalikult lühikese aja jooksul. Konvergentne mõtleja püüab tavaliselt koguda teadmisi, mida saab tulevastes olukordades rakendada. Ta töötab ka selle nimel, et õppida strateegiaid ja tehnikaid, mida saab tõhusalt korrata sarnaste probleemide lahendamiseks. Varem omandatud teave ja loogiline mõtlemisprotsess on konvergentse mõtleja jaoks hädavajalikud, kuna ta ei ole tavaliselt vilunud subjektiivsete või tundmatute probleemitüüpide loomingulises lahendamises.
See vastandub otseselt divergentse mõtlemisega, mis on rohkem huvitatud probleemi vaatlemisest erinevate nurkade alt ja probleemile mitme erineva võimaliku lahenduse leidmisest. Divergentne mõtlemine keskendub sageli teabe ja teadmiste hankimisele erinevatelt erialadelt ning nende teadmiste kasutamisele probleemi vaatamiseks mitme erineva nurga leidmiseks. Divergentsed mõtlejad on sageli rohkem mures kui koonduvad mõtlejad oma teadmiste rakendamise pärast, et mõista maailma ja oma kohta selles. Divergentne mõtleja kipub silma paistma avatud probleemidega, millel on erinevad võimalikud lahendused, ja ta on leidlikum, ehkki vähem loogika poole kaldu kui konvergentne mõtleja.