Kontrollpettus on valgekraede tüüpi kuritegu, mille puhul ettevõtte kõrgetasemeline töötaja või töötajad kasutavad ettevõtteid oma isikliku rahalise kasu saamiseks. Ponzi skeemid, Enroni skandaal ning 1980. ja 1990. aastate säästu- ja laenukriis on kontrollipettuste ilmsemad näited. Selle korporatiivse kuritegevuse vormi aluseks olev teooria ühendab kriminoloogia, majanduse, rahanduse ja mitmed teised distsipliinid.
Mõiste “kontrollipettus” lõi William K. Black, jurist, kirjanik ja endine pangaregulaator. Termin võib kehtida pettuse enda või pettuse toime pannud isiku või isikute kohta. Black väidab, et „individuaalsed kontrollipettused põhjustavad suuremat kahju kui kõik muud varakuritegevuse vormid kokku. Nad on finantssuperkiskjad.
Kontrollipettuste aluseks olev idee seisneb selles, et ettevõtte tegevjuht on ainulaadsel ja soodsal positsioonil. See positsioon võimaldab tegevjuhil hallata kõiki ettevõttesiseseid tšekke ja tasakaalu, andes talle vabad käed need oma äranägemise järgi eemaldada. Hoolikalt üles ehitatud värbamispraktika abil, mille käigus tegevjuht palkab kaasosalisi, et raha käitlemise ebaseaduslikkust veelgi kindlustada, suudab tegevjuht panna toime raamatupidamispettusi, võltsides dokumente ja röövides raha.
Kui andmed on võltsitud, näib, et ettevõte teenib astronoomilist kasumit, mille tulemuseks on aktsiate tõusu. Sel ajal, kui avalikkus investeerib oma raha ettevõtte aktsiatesse, rahastavad kontrollipettuse toimepanijad oma aktsiaid. Seda tüüpi pettused võtavad raha otse aktsionäridelt, võlausaldajatelt ja tarbijatelt.
Ponzi skeem on teatud tüüpi kontrollipettus, mille käigus ettevõte maksab üksikinvestoritele tulu, kui tegelikult ei võeta raha mitte olemasolevast kasumist, vaid teistelt liikmetelt või ettevõttelt endalt. Enroni skandaal oli järjekordne kõrgetasemeline kontrollipettuse juhtum, mis nägi ette ebatavalisi raamatupidamisprotseduure, mida paljud pidasid pettuseks; see viis ajaloo ühe suurima pankrotijuhtumini. 1980. ja 1990. aastate säästu- ja laenukriisi ajal põhjustasid kontrollipettused ainuüksi Ameerika Ühendriikides enam kui 700 panga pankrotti.
Kontrollipettusi võib toime panna ka valitsus. Riigi juht või juhid omastavad riigi või kohalikke vahendeid ja kasutavad neid valitsusametnike, nende liitlaste ja teiste valitseva klassi liikmete isiklikuks rahaliseks kasuks. Selline kontrollipettus muudab riigi nn kleptokraatiaks.