Kontrastsuse tundlikkus on inimese nägemise komponent, mis hõlmab võimet teha vahet erinevatel heleduse tasemetel. Heledus on heleduse mõõt ja kui inimestel on madal kontrastitundlikkus, võib see nende nägemist halvendada. Neil võib olla probleeme tänavavalgustuse nägemisega, öösel objektide jälgimisega, lugemisega või filmide ja televiisori vaatamisega. On mitmeid seisundeid, mis võivad põhjustada madalat tundlikkust, sealhulgas kollatähni degeneratsioon ja diabeet. Vananemine on samuti tegur, kuna inimesed kaotavad loomulikult vanusega kontrastitundlikkuse, alustades umbes 20-aastaselt, kui see kipub haripunkti jõudma.
Arstid saavad patsiendi kontrastitundlikkuse taseme määramiseks kasutada teste. Oluline on märkida, et patsientidel võib olla 20/20 nägemine ja siiski väga madal kontrasttundlikkus, mis mõjutab nende funktsionaalset nägemist. Arst võib teha testi vastuseks patsiendi kaebustele või rutiinse silmauuringu ja testimise käigus täheldatud kõrvalekalletele. Mõned silmaarstid teevad selliseid teste füüsilise läbivaatuse käigus automaatselt kõigile oma patsientidele.
Kontrasttundlikkuse testis näidatakse patsiendile diagramme, mis näitavad musti, valgeid ja halle jooni ja punkte erinevatel taustadel. Neid diagramme vaadatakse, kui korrigeerivad seadmed (nt prillid või kontaktid) on paigas. Enamikul inimestel on kõrgeim kontrasttundlikkus keskmise suurusega objektide ja kõrge kontrastsuse tasemega. Kuna objektid muutuvad madala kontrastsuse korral suuremaks ja väiksemaks, on neid raskem eristada. Kõrge kontrasttundlikkusega inimesed võivad eristada enamikku diagrammil olevatest objektidest, samas kui madala kontrastitundlikkusega inimestel on raskusi.
Tavaline kontrastitundlikkuse test hõlmab diagrammi, mis näitab erineva laiusega jooni piki horisontaaltelge ja reguleerib kontrasti piki vertikaaltelge. Kuigi kõik jooned on ühepikkused, ilmuvad need diagrammi keskel pikemalt, kuna laius hõlbustab eristamisvõimalusi isegi siis, kui kontrast puudub.
Lisaks sellele, et kontrastitundlikkus on visuaalse tervise jaoks oluline, on see graafiliste disainerite jaoks oluline probleem. Disainerid peavad mõtlema, kui loetavad pildid on, ja nad peavad kujundama inimsilma piiranguid silmas pidades. Näiteks Internetis on värvilise teksti ja taustaga seotud oluline probleem väga erineva heleduse kasutamine, et kasutajad saaksid teksti mugavalt lugeda.