Kontrabassi nimi viitab perekonna madalaima häälega pillile. Seda kasutatakse pillide nimetamiseks puu-, vask-, löökpillide ja keelpillide perekondades, mõnikord pillide puhul, mis on nimetatud sama skeemi järgi (sopran, alt, tenor, bass), kuid mitte alati.
Puupuhkpillide perekonnast võime leida kontrabassplokkflööte, klarneteid, saksofone (nimetatakse ka tubaxiks) ja fagote. Vaskpillide perekonnas on kontrabassipull ja kontrabassi tromboon. Samuti on olemas löökpill, mida nimetatakse kontrabassipuldiks, mis on põhikoolide muusikaõpetuse jaoks välja töötatud Orff-Shulwerki mallet-pillide laiendus.
Kuid instrument, mida kõige sagedamini nimetatakse kontrabassiks ja millel pole muid sõnu, on suur keelpill, mida nimetatakse ka kontrabassiks. Kontrabass on viiuli, vioola ja tšello või tšelloga samasse perekonda kuuluv orkestriinstrument. Orkestris aitab see sageli kaasa harmooniale, kuid on ka sellele kirjutatud soolopartiid. Kontrabass aga elab alternatiivset elu džässi- ja tantsubändi pillina, kus tal mängitakse eelkõige pizzicato’t – st kitkutakse, mitte kummardatakse.
Kontrabass on erineva suuruse, kuju ja keelte arvu poolest. Orkestri liikmena on sellel tavaliselt neli keelt häälestatud E, A, D, G, kuid on ka 5-keelseid kontrabassse, millele on lisatud madalam keel ja häälestatud B või C. Spetsiaalne häälestus, mida nimetatakse scordaturaks ja mis tõstab helitugevust. pilli kõrgus, kasutatakse sageli soolode jaoks.
Sarnaselt teistele keelpillidele võib kontrabassi mängida arco – poognaga – või pizzicato’ga – kitkumise teel. Praegu eelistatud kahte vibu stiili tuntakse prantsuse vibuna ja saksa vibuna. Jazzis, nagu eespool mainitud, kasutatakse pizzicato, kuid lisaks kasutatakse spetsiaalset pizzicato tehnikat, mida nimetatakse slap-bassiks. See tehnika lisab pizzicato nokitsevale helile löökliku klõpsu või laksu.
Märkimisväärsete kontrabassilõikudega orkestriteoste hulka kuuluvad Benjamin Britteni “Noorte juhend orkestri juurde”, Gustav Mahleri esimene sümfoonia, Georg Telemanni 1730. aastal kirjutatud “Trillensymphonie in D” võib olla esimene teos soolokontrabassile. Tänaseks on repertuaaris üle 200 kontserdi kontrabassile. Kuulsate orkestribassi mängijate hulka kuuluvad Domenico Dargonetti, Giovanni Battesini, Sergey Koussevitzky, Bertram Turetzky ja Duncan McTier. Tuntud jazzbassistid on Charles Mingus, Red Mitchell, Dave Holland ja Eberhard Weber, kes on tuntud nii oma mängu kui ka uuenduslike lähenemiste poolest.