Konsoolrõdu on konstruktsioon, mis ulatub maja või muu hoone seinast väljapoole. See kasutab konsoolkonstruktsiooni – see tähendab, et rõdu hoidvad talad on kinnitatud ainult ühest otsast, mis tähendab, et teine ots, mis ulatub konstruktsioonist välja, on toetamata. Kuigi see disain on esteetiliselt meeldiv ja seda pole eriti keeruline ehitada, ei ole see alati kõige tugevam valik ja võib konstruktsiooni vananedes põhjustada probleeme. Konsoolrõdu tuleb hooldada ja regulaarselt kontrollida, et tagada selle kasutamise ohutus.
Konsoolrõdu puhas välimus on muutnud selle ehitajate seas lemmikuks juba sajandeid, kuid konstruktsiooniliselt võib disain kaasa tuua probleeme. Kui rõdu ulatub ilma lisatoeta hoonest liiga kaugele, võib konstruktsioon muutuda ebastabiilseks, põhjustades põrkamis- või paindetunde. See kehtib eriti siis, kui konsoolse rõdu ehitamiseks kasutatakse tavalisi raamimaterjale, näiteks männi. Mänd on okaspuit, mis tähendab, et see on üldiselt rohkem painduv ja vastuvõtlikum lõhenemisele ja mädanemisele. See võib viia ebaturvalise rõduni, mis võib igal ajal painduda või puruneda. Paljud ehitajad eelistavad konsoolse rõdu ehitamiseks kasutada lehtpuitu või survetöödeldud puitu.
Kui rõdu on õigesti ehitatud, võib see olla kodule meeldiv ja esteetiliselt meeldiv lisa. Rõdu välisküljele ei ole vaja tugesid, nii et rõdualust ruumi ei takista postid või muud toed. Rõdu ise võib olla meeldiv koht istumiseks või seismiseks ning esteetilist ja funktsionaalset atraktiivsust võivad lisada lisafunktsioonid, nagu varjestus või katus. Isegi kui konstruktsioon on korralikult ehitatud, tuleb regulaarselt kontrollida, et puit ei praguneks, ei painduks ega puruneks muul viisil konstruktsiooni raskuse all.
Ehitajad järgivad sageli teatud juhiseid, mis määravad, kui kaugele saab konkreetset rõdu konsooli panna. Kui see ei ole piisavalt konsooliga, ei pruugi ruum toimida. Kui see on liiga kaugele konsoolitud, võib konstruktsioon muutuda ebastabiilseks või muul viisil kasutamiseks ohtlikuks. Talade suurus määrab sageli selle kauguse, nagu ka talade materjalid ja iga tala vaheline kaugus. Tugevamad materjalid ja paksemad, laiemad talad võimaldavad pikemat konsooli.