Võistlusmudel on teooria, mis püüab selgitada, kuidas inimesed keelt õpivad ja töötlevad. Erinevate mõtlemisprotsesside vahelise konkurentsi tulemus on selle teooria nurgakivi. Väidetavalt võrdleb mõistus mitut erinevat lause komponenti näiteks keele arendamise vahendina. Oma teooria selgitamiseks võtsid loojad Brian MacWhinney ja Elizabeth Bates kasutusele mitut tüüpi skaalasid, et illustreerida võistlusmudelit.
Statistika ja tõenäosus on konkurentsimudeli peamised jõud. Teatud tegurid mõjutavad seda, kuidas kuulaja lauset töötleb, nii et lausel võib olla mitu tõlgendusvõimalust. Kuna mõistus töötleb lauset või fraasi, arvutab ta need erinevad tõenäosused kiiresti välja, tuginedes sageli sarnaste lausekonstruktsioonide varasematele kogemustele ja antud keele jaoks õpetatud grammatikareeglitele. Mõistus otsustab antud olukorra jaoks kõige sobivama tõlgenduse peale.
Igal keelel võib olla erinev tõenäosuste kogum sama lause või tunnetuse jaoks, mis põhinevad iga keele väljatöötatud reeglitel. Lause tõlgendamise tõenäosused ja kaalutud võimalused panevad paika erinevad keelelised aspektid, näiteks sõnajärg või häälikud. Kuna erinevad keeled omistavad igale keelelisele kontseptsioonile erineva tähtsuse, on iga võimaliku tõlgendustulemuse üldised tõenäosused keeltes tõenäoliselt üsna kontrastsed. Keele omandamine võistlusmudelis algab siis, kui need konkureerivad tõenäosused aktiveeritakse vihjete ja mälu abil.
Võistlusmudel kirjeldab mitut taset või skaala, mille järgi keelt tõlgendatakse. Sünkroonsed skaalad kirjeldavad üksikasjalikult põhilisi sõnakomponente, mis võivad põhjustada konkurentsi – näiteks helid ja paigutusmustrid. Kui morfoloogia, süntaksi ja muude grammatiliste valdkondade aspektid hakkavad keerulisemalt põimuma ja omavahel siduma, kasutatakse konkurentsi ontogeenset skaalat. Seevastu fülogeenne skaala arvestab keele sotsiaalseid aspekte, uurides, kuidas keel töötati välja üksikisikute vahendina sotsiaalsetes ja kultuurilistes hierarhiates konkureerimiseks.
Sisuliselt mõjutavad keerulised mõtlemisprotsessid konkurentsimudeli keerukat keskkonda. Võistlusmudel erineb nativistlikest teooriatest, mis panevad rohkem rõhku kaasasündinud geneetilistele protsessidele, või empiirilistest teooriatest, mis väärtustavad keskkonnamõjusid, näiteks õpetamist. Pigem käsitleb võistlusmudel keele mõistmise protsessi kui keerukat arvutiprogrammi. Aju kogub teavet, mis on talle näiliselt mõttetu, ja annab sellele teabele tähenduse kognitiivsete arvutuste käigus.