Mis on kompostiväetis?

Kompostväetis on toode, mis annab kasulikke toitaineid mulda, taimi, lilli ja köögivilju. See väetis moodustub tavaliselt orgaanilise materjali (nt taimed, puuviljad ja köögiviljad) kontrollitud lagunemise teel. Kuigi kogu orgaaniline materjal lõpuks laguneb, kiirendab kompostimine protsessi ja aitab moodustada toitaineterikka pinnase.

Kompostväetis aitab mullal vett säilitada, soodustab taimede juurestiku tervislikku arengut ning on ökoloogiliselt ja keskkonnasõbralik vahend toidujäätmete ja murujääkide kõrvaldamiseks. Hinnanguliselt moodustavad toidu- ja murujäätmed ligikaudu 30% prügilatesse sattuvatest jäätmetest. Jäätmete muutmine kompostväetiseks aitab vabastada väärtuslikku ja piiratud ruumi prügilates.

Komposti valmistatakse üldiselt orgaaniliste jäätmete ja materjali kogumisel konteinerisse, mida sageli nimetatakse kompostikastiks. Kompostiväetis on kõige tõhusam, kui on õige tasakaal roheliste koostisosade, nagu haljaslõiked, sõnnik, köögivilja- ja puuviljajäätmed ning pruunid jäätmed, nagu puit, kuivatatud lehed, saepuru, põhk ja paber, vahel. Kompostisegus annavad rohelised komponendid lämmastikku, pruunid aga süsinikku.

Kui koostisosad on kompostikastis kokku pandud, lisatakse vesi ja koostisosad segatakse kokku. Protsessi selles etapis lisatakse lagunemisprotsessi kiirendamiseks sageli kompostiaktivaatorit, mis on kõrge lämmastikusisaldusega vedelik. Kompostihunniku moodustumisel hakkavad segus olevad mikroobid paljunema ja lagundavad materjali orgaanilisi komponente, mistõttu kompostihunnik kuumeneb.

Nõuetekohase hoolduse korral peaks kompostväetis olema kasutusvalmis umbes kahe kuni nelja nädala pärast. Valminud kompost peaks olema tumepruuni värvi ning lõhnama mullaselt ja kopitanud nagu värske muld. Kui kuhja lõhnab nagu prügi, ei ole see enam kui tõenäoline, et see veel valmis ja kogu segu tasakaalu parandamiseks võib vaja minna lisamaterjali.

Kompostväetisel on mitu erinevat rakendust. Sageli kombineeritakse seda olemasoleva pinnasega, mis võimaldab komposti toitainetel aeglaselt mulda vabaneda. Seda saab kasutada väga sarnaselt multšimiseks ning kasutada lillede ja taimede ümber, et vähendada umbrohtude kasvu ja hoida vett taimede ümber. Kompostväetist võib kasutada ka mullasegu osana.

Komposti saab kasutada ka kompostitee valmistamiseks. Kompostitee on vedelik, mis tekib komposti vees leotamisel. Leotamise käigus saadakse kompostis leiduvate toitainetega rikas vedelik. Kompostiteed kantakse tavaliselt otse mulda või pihustatakse taimedele. Paljud usuvad, et kompostitee kasutamine võib suurendada toitainete hulka, mida taimed suudavad mullast omastada.