Kommunaalteenuste dereguleerimine on protsess, mille käigus lubatakse eraettevõtetel tarnida selliseid tooteid nagu gaas, elekter, vesi ja telefoniteenused, mitte piirata seda valitsusasutustega. Peamine teooria selle tegemiseks on see, et see loob konkurentsi ja toob kasu madalamate arvetega tarbijatele. Siiski vaieldakse selle üle, kas see ka tegelikult juhtub.
Mõnede kommunaalteenuste puhul, kuigi turul on konkureerivaid tarnijaid, kontrollib ja hooldab füüsilist tarnimist siiski üks organisatsioon. Tarnijad maksavad sellele organisatsioonile lihtsalt tasu kliendi kohta ja kasutavad seejärel konkurentsivõimelise hinna ja oma halduskulude alandamist, et meelitada ligi kliente ja teenida kasumit. See tähendab, et erinevalt paljudest konkurentsitihedatest turgudest ei tee paljud kliendid ettevõtete vahel valikut oma toote kvaliteedi alusel; kommunaalteenuste puhul on see sama sõltumata tarnijast. Selle asemel valivad nad haldamise ja probleemide lahendamise hinna ja pakutava teenuse alusel.
Kommunaalteenuste dereguleerimine on toonud kaasa hinnavõrdlusveebisaitide populaarsuse kasvu. Nende eesmärk on hõlbustada erinevate kommunaalteenuste tarnijate vahel valikut. Sellised saidid automatiseerivad selle väljatöötamise protsessi, kui palju konkreetne klient iga ettevõtte eest maksab, lähtudes nende kasutatava utiliidi summast. See võib olla keeruline protsess, kuna erinevad ettevõtted pakuvad laias valikus hinnakujundusskeeme, mis põhinevad erinevatel kasutusviisidel.
Enamikus kohtades, kus kommunaalteenuste dereguleerimine on toimunud, reguleerib turgu ametlik organisatsioon, kas valitsusasutus või sõltumatu asutus. See määrus võib hõlmata kontrollimist, kas ettevõtted täidavad tarnete säilitamise miinimumstandardeid või on oma reklaamides ausad. Kui reguleeriv asutus usub, et ettevõtted teevad kokkumängu, et hoida hindu kunstlikult kõrgel, võivad nad olenevalt kohalikust ülesehitusest kas ise midagi ette võtta või suunata juhtumi konkurentsikomisjonile.
Kommunaalteenuste dereguleerimise toetajad väidavad, et see toob konkurentsivõimelise turu mõju hindadele, mis tähendab, et tarbijad saavad paremat väärtust. Nad väidavad ka, et see julgustab ettevõtteid tootma paindlikumat hinnakujundust, et rahuldada teatud tüüpi klientide vajadusi. Veel üks kommunaalteenuste dereguleerimise argument on see, et see vähendab vajadust ebatõhusate riiklike kommunaalteenuste pakkujate valitsuse rahastamise järele, mis võib omakorda alandada makse.
Vastased ütlevad, et hinnad ei ole alati madalamad kui siis, kui pakkumist kontrollis avalik ettevõte. Nad väidavad ka, et hinnad on riigi omanduses olevate kommunaalteenuste tarnija puhul stabiilsemad, kuna nende suurem suurus tähendab, et nad saavad endale lubada oma hinnakujunduse aluseks võtta pikaajalisi keskmisi, selle asemel et reageerida koheselt näiteks gaasi hulgimüügihinna muutustele. Teine argument kommunaalteenuste dereguleerimise vastu on see, et see tähendab, et valitsusel on vähem kontrolli selle üle, kuidas kommunaalteenuste tarnijad keskkonnaküsimustes käituvad.
SmartAsset.