Kolmanda osapoole rakendused on programmid, mis on kirjutatud operatsioonisüsteemides töötamiseks, kuid mille on kirjutanud üksikisikud või ettevõtted peale operatsioonisüsteemi pakkuja. Näiteks Microsoft® süsteemid on pakitud mitme tarkvararakendusega. Neist kõik Microsofti loodud programmid on esimese osapoole rakendused. Kõik programmid, mille autor on muu ettevõte või üksikisik, on kolmanda osapoole rakendus; sama kehtib ka Apple™-i ja Linux™-süsteemide kohta. Selles võrrandis on teiseks osapooleks kasutaja.
Kolmanda osapoole rakendused võivad olla eraldiseisvad programmid või väikesed pistikprogrammid, mis lisavad olemasolevale emaprogrammile funktsioone. Endine kategooria on lõputu. Tavalises süsteemis sisaldavad eraldiseisvad kolmanda osapoole rakendused kümneid kümneid programme. veebibrauserid, nagu Opera, Safari® ja Firefox®; ja meilikliendid nagu Thunderbird®, The Bat! ja Pegasus on mõned näited populaarsetest eraldiseisvatest kolmanda osapoole rakendustest. Enamik viirusetõrjeprogramme, tulemüüre ja multimeediumiprogramme – peaaegu kõik programmid, mida Microsoft®, Apple® või Linux pole kirjutanud, kuid mis on veel nendes süsteemides töötama pandud – kuuluvad sellesse kategooriasse.
Mõnel juhul peavad Windows® operatsioonisüsteemide arvutikasutajad turvalisemaks kasutada eraldiseisvaid kolmanda osapoole rakendusi selliste toimingute jaoks nagu e-post, uudisterühmad, veebisirvimine ja Interneti-releevestlus (IRC). Microsoft® rakendused on traditsiooniliselt olnud enamiku häkkerite, viiruste, troojalaste ja muude turvaohtude sihtmärgiks. Kolmanda osapoole rakenduse kasutamine vähendab teoreetiliselt potentsiaalset haavatavust.
Teist tüüpi kolmanda osapoole rakendus pakub põhiprogrammile lisafunktsioone. Seda tüüpi kolmanda osapoole rakendusi nimetatakse pistikprogrammideks või lisandmooduliteks. Olemasolev emaprogramm võib ise olla kolmanda osapoole rakendus või esimese osapoole rakendus. Näited hõlmavad e-posti rakenduste krüpteerimispluginaid, veebibrauseritele mõeldud multimeediumipluginaid filmide või Flash-sisu vaatamiseks või teatud tüüpi faile lugevaid pistikprogramme, näiteks pdf-failide jaoks kasutatav Adobe® Acrobat® pistikprogramm.
Kuigi esimese osapoole rakenduste jaoks on saadaval pistikprogrammid ja lisandmoodulid, on valdav enamus kirjutatud avatud lähtekoodiga tarkvara jaoks. Microsoft® ja Apple® ei tee oma patenteeritud operatsioonisüsteemide lähtekoodi avalikkusele kättesaadavaks, piirates sellega kolmanda osapoole võimalusi pistikprogrammi või lisandmooduli kirjutamiseks. Enamik kolmanda osapoole rakendusi on samuti patenteeritud, hoides lähtekoodi ettevõtte saladuses.
Siiski on palju kolmanda osapoole rakendusi, mis on avatud lähtekoodiga ja see tarkvarakategooria kasvab. Firefox® veebibrauser ja Thunderbird® meiliklient on vaid kaks näidet avatud lähtekoodiga kolmanda osapoole rakendustest, mis on üsna populaarsed. Osaliselt on selle põhjuseks pidevalt kasvav käepäraste lisandmoodulite ja pistikprogrammide kataloog, mis on nende programmide jaoks vabalt saadaval. Avatud lähtekoodiga esimese osapoole rakendused on haruldased, erandi moodustavad Linuxi operatsioonisüsteemid.