Linum flavum ehk kollane lina on pärit Vahemere idaosast ja Indiast. See on üks vanimaid teadaolevaid kultiveeritud põllukultuure, mis pärineb aastast 30,000 XNUMX eKr. Kollast lina kasutatakse haljastuses ja sellel on palju kaubanduslikke rakendusi. Kollane linataim on kahjuks vastuvõtlik mitmetele seenhaigustele ja viirustele.
Kollane lina, tuntud ka kui kuldne lina, soliin ja linaseemned, kasvab USA Põllumajandusministeeriumi vastupidavuse tsoonides 30-34.4. See tähendab, et madalaim temperatuur, mida kollane lina talub, on -XNUMX ° Fahrenheiti (-XNUMX ° C). Eelistab kasvada täispäikesega alal. Kollane lina mõjub kõige paremini loopealsel või sügaval, rikkalikul liivsavimullal. See ei kasva hästi savi-, kruusa- ja liivastel muldadel. Tema veevajadus on keskmine, kuid üle kasta ei tohi.
Nende taimede kõrgus on 6–18 tolli (15–45 cm); nad toodavad erkkollaseid viie kroonlehega õisi hiliskevadest kuni suve keskpaigani. Selle lilled on 1/4–3/8 tolli (0.63–0.95 cm) läbimõõduga. Selle igihaljas lehestik on sihvakas, mõõtmetega 3/4 kuni 1-1/2 tolli (20-40 mm) pikk. Kollane lina toodab oma seemneid väikestes kuivades pruunides kapslites.
Seda linaliiki kasvatatakse sageli kiviktaimlas ja koduhaljastuses ilutaimena. See meelitab õue mesilasi, liblikaid ja linde. Kuna see talub põua, kasutavad mõned aednikud seda maapinna kasvatamiseks või istutamiseks maastikule, mis ei vaja rohkem vett, kui looduslikult saab. Taimed peaksid olema üksteisest 9–15 tolli (22–38 cm) kaugusel, olenevalt taimede suurusest.
Tänapäeval kasvatatakse lina kaubanduslikult seemnete ja kiudude saamiseks. Seda kasutatakse kalavõrkude, kanga, värvi ja paberi valmistamiseks. Kollast lina lisatakse ka mõnele ilutootele nagu juuksegeel ja seep. Lisaks kasutatakse linaseemneid toidulisandina ning see on näidanud, et see vähendab kolesteroolitaset ja aitab diabeetikutel veresuhkru taset ühtlustada.
Lina kipuvad kimbutama seenhaigused, nagu pruun varrepõletik, juuremädanik, rooste, varrehallitus ja -mädanik ning närbumine. Taimed võivad nakatuda kortsustesse või tekkida kloroos või varre väänamine ja paindumine. Kui inimene haigestub, tuleb see teistest taimedest isoleerida. Fungitsiidid on kasulikud seennakkuste likvideerimiseks. Kloroosi saab ennetada, kui jälgida mulla pH taset, mitte üle kasta ning olla ettevaatlik läheduses herbitsiidide kasutamisel.