Kokkuvarisenud veen tekib siis, kui veeni välisseinad kalduvad sissepoole. Selle põhjuseks võib olla korduva nõelatorke või loomulike haigusprotsesside põhjustatud traumaatiline vigastus. Sümptomiteks võivad olla verevalumid, valu või sügelus. Ravi ei ole tavaliselt vajalik, kuna veen paraneb tavaliselt üsna kergesti. Kui kollaps tekib meditsiiniliste probleemide, nagu vaskulaarhaiguse, tõttu, tuleb tegeleda põhihaigusega. Kõik konkreetsed küsimused või mured seoses kokkuvarisenud veeniga konkreetses olukorras tuleks arutada arsti või muu meditsiinitöötajaga.
Korduvad nõelatorked samas kehapiirkonnas on veeni kokkuvarisemise peamised põhjused. See sümptom esineb peamiselt neil, kes peavad regulaarselt süstima, ja eriti levinud on see eakatel inimestel naha hõrenemise ja nõrgenenud veresoonte tõttu. Pikaajaline haiglas viibimine, mis nõuab intravenoossete ravimite kasutamist või korduvat verevõttu, võib samuti suurendada veeni kokkuvarisemise ohtu. Tervishoiuteenuse osutaja kehv tehnika või veresooni ärritavate ravimite süstimine võib samuti põhjustada veenide kollapsi.
Perifeersete veresoonte haigusena tuntud haigus on mõnikord venoosse kollapsi põhjuseks. See haigus põhjustab verevoolu vähenemist ja rõhu suurenemist veresoontes, mis mõnikord põhjustab kollapsi. Veenilaiendid, mis võivad olla väga märgatavad ja ebamugavad, on kokkuvarisemise suhtes eriti haavatavad.
Enamasti puuduvad veeni kokkuvarisemisega seotud märgatavad sümptomid. Mõnikord võib kokkuvarisemise kohas tekkida kerge põletustunne või kerge ebamugavustunne. Mõne minuti kuni mõne tunni pärast võivad tekkida kerged kuni mõõdukad verevalumid, kuid sellel ei ole üldiselt meditsiinilist tähtsust. Kui verevalumid hakkavad paranema, võib piirkond sügelema hakata.
Kokkuvarisenud veeni ravi on harva vajalik, eriti kui see tekib nõela torkimise tagajärjel. Veresoon paraneb tavaliselt kiiresti ja harva on veeni kokkuvarisemisest tingitud meditsiiniline oht. Erandiks on vaskulaarhaiguse vormiga seotud suur rebend. Tugeva valu või tugevate verevalumite ilmnemisel tuleb edasiseks tervisekontrolliks koheselt konsulteerida arstiga. Kõige raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine kahjustatud veeni parandamiseks ning liigse verekaotuse ja muude võimalike tüsistuste vältimiseks.