Kõhuõõne infektsioon on infektsioon, mis tekib kõhus, rindkere ja vaagna vahelises kehapiirkonnas. Kõhuõõne infektsioonil on mitmeid põhjuseid, alates elundite rebendist kuni kirurgiliste protseduurideni ning need infektsioonid võivad olla eluohtlikud, kui neid ei ravita kohe ja agressiivselt. Raviplaanid hõlmavad sageli haiglaravi, kuna patsienti tuleb hoolikalt jälgida.
Kõhupõletikud tekivad siis, kui tavaliselt suhteliselt puhas kõhukeskkond puutub kokku bakteritega. See võib juhtuda siis, kui kõhuorganis tekib rebend või kahjustus, mis vabastab kõhuõõnde baktereid, või kui kellelgi tekib kõhutrauma, mille puhul võivad bakterid sattuda kõhuõõnde haava kaudu. Operatsioon võib põhjustada ka kõhuinfektsioone, kui tingimused ei ole täiesti steriilsed, ja mõnikord võib pinnavigastus kõhuõõnde perforeerida, vabastades bakterite tulva.
Patsientide jaoks on need infektsioonid halvad uudised, sest nakkus võib kiiresti levida kõhuõõne organitesse, põhjustades organipuudulikkust, mis põhjustab šoki, kooma ja lõpuks surma. Nakkus võib põhjustada ka sepsist, mis võib sel juhul levida teistesse kehaosadesse. Kõhupõletikke on samuti kurikuulsalt raske ravida. Ravi võib hõlmata kõhuõõne avamist kirurgiliseks puhastamiseks ja puhastamiseks, mille käigus eemaldatakse nakatunud materjal ja loputatakse kõhuõõnde antibakteriaalsete puhastusvahenditega ning tavaliselt antakse patsiendile ka antibiootikume, et võidelda infektsiooni põhjustavate bakteritega.
Kõhuinfektsiooni tagajärjel tekkiva elundipuudulikkuse võimaliku murega tegelemiseks võib patsiendile anda toetavat ravi, näiteks intravenoosset vedelikku. Kui nakkuse tagajärjel tekib šokk, võib patsiendi elushoidmiseks kasutada sekkumisi, näiteks ühendamist ventilaatoriga, kuni meditsiinimeeskond infektsiooniga võitleb.
Kõhupõletiku sümptomid võivad olla erinevad. Kõhupiirkonna punetus, hellus ja turse on tavalised ning see piirkond võib palpeerimisel tunduda jäik. Patsiendid võivad kogeda ka seedetrakti häireid koos elundikahjustuse sümptomitega, mis võivad varieeruda uriinierituse vähenemisest kollatõveni. Kui infektsioon on progresseerunud, võib patsiendil olla teadvuse tase, vähenenud söögiisu ning letargia ja äärmise kurnatuse tunne.
Kuna paljud kõhuõõne infektsioonide riskifaktorid on hästi teada, siis kui esineb selline riskitegur nagu hiljutine operatsioon või kõhutrauma, väljastab meditsiinimeeskond tavaliselt patsiendile profülaktilised antibiootikumid, et vältida infektsiooni ja patsienti jälgitakse kiiresti varajased infektsiooni tunnused. Kui avastatakse infektsioon, on vaja kiiret arstiabi, et vältida tüsistusi, mis võivad varieeruda püsivast elundikahjustusest kuni surmani.