Kohtuvaidlus on see, kui kohtuasi või kohtuasi läheb kohtu alla, selle asemel et see tagasi lükata või kohtuväliselt lahendada. Olenemata sellest, kas tegemist on kriminaalasjaga, nagu mõrv, või tsiviilasjaga, nagu isikukahju puudutav kohtuasi, nõuab kohtuvaidlus, et kõik osapooled järgiksid konkreetseid menetlusnorme. Kohtusaalid on tavapärased kohtuprotsesside toimumispaigad. Kohtunik juhib alati juriidilisi küsimusi ja paljudel kohtuprotsessidel on kohtuasja tulemuse otsustamiseks inimestest koosnev žürii.
Teatud tüüpi kohtuvaidluste puhul võib üks osapooltest taotleda vandekohtu kohtuprotsessi. Enamik riike kuulutab kaebuse esitaja “hagejaks”. Juhul, kui kogukond on esitanud isiku vastu mõrvasüüdistuse, saavad selle jurisdiktsiooni inimesed hagejaks. Kostja on isik või juriidiline isik, kes ähvardab toimepandud väidetavate tegude tõttu kaotada vabaduse, raha, vara või mõne muu nõude.
Kogu maailmas esindavad advokaadid, advokaadid või vandeadvokaadid hagejaid ja kostjaid kohtuvaidluse mitmes etapis. Näiteks lahutusjuhtumi puhul valmistavad advokaat ja tema töötajad ette kõik nõutavad juriidilised dokumendid, korraldavad paberite esitamise vastavasse kohtusse ja korraldavad, et keegi edastaks teisele poolele lahutuspaberid. Seejärel esindavad advokaadid kohtuprotsessi ajal kumbagi poolt kohtus.
Hageja peab kohtuvaidluse faasis jääma protsessi kaasatuks, et saada maksimaalset kasu. Ta võib paluda advokaadil kutsuda või kutsuda välja konkreetsed tunnistajad, kes võivad esitatud väiteid toetada. Hageja peaks arutama oma juriidilise esindajaga ka kõiki võimalikke “üllatusi”, nagu koduvägivallaga seotud väited, mida kostja saab kohtusaalis oma kaitseks välja tuua.
Kriminaalasjades käsitletav kohtuvaidlus on veidi keerulisem, kuid järgib paljusid samu põhijuhiseid. Enne kahtlustatava vahistamist enamikus riikides peavad politseil olema tõendid, et isik pani toime kuriteo. Seejärel vaatab tõendid üle rahvaadvokaat või prokurör. Kui kohtuasi antakse üle kohtuvaidluseks, peab kostja meeles pidama, et teda võib ähvardada vanglasse sattumine.
Mõned süüteod, näiteks joobes juhtimine, võivad nõuda vähem kui aasta pikkust vangistust. Tegelik karistus sõltub süüteo iseloomust, riigist, kus see toime pandi, ja kohtualuse varasemast karistusregistrist. Muude kuritegude eest, nagu seksuaalne rünnak ja mõrv, võidakse määrata üle 20-aastane vanglakaristus. Mõningaid kuritegusid, nagu mõrv või riigireetmine, käsitletakse “pealinna” kuritegudeks ja need võivad mõne riigi surmanuhtlust käsitlevate seaduste kohaselt viia kostja hukkamiseni.