Kui majaomanik ei suuda oma hüpoteeklaenu makseid tasuda, on laenuandjal üldjuhul lepingujärgne õigus majaomaniku vara arestida ja tagasi nõuda. Seda nähtust tuntakse kui sulgemist. Kui sulgemist menetletakse kohtumenetluse kaudu, nimetatakse seda kohtulikuks sulgemiseks. Põhimõtteliselt teeb kohus kohtuliku sulgemismenetluse käigus laenuandja kasuks otsuse ja annab šerifile loa maja müüa. Müügist saadav tulu läheb tasumata hüpoteegivõla tasumiseks.
Tavalise kohtuliku sulgemisprotsessi ajal esitab laenuandja kohtule kaebuse ja Lis Pendensi teate. Üldiselt kirjeldavad need dokumendid tasumata võlga ja selgitavad, miks peaks laenuandjal olema lubatud kinnisvara sulgeda. Tavaliselt nõutakse majaomanikke kaebusest teavitamist. Tavaliselt teatatakse otse kättetoimetamise, posti teel või ajalehes avaldamise teel. Majaomanikel on üldjuhul õigus ilmuda kohtu ette, et rääkida oma poole loost.
Kui kohus otsustab, et võlg on õiguspärane ja jääb tasumata, vastupidiselt majaomaniku ja laenuandja vahelise hüpoteegilepingu tingimustele, teeb kohus tõenäoliselt laenuandja kasuks otsuse kogu maja võlgnevuse osas. See hõlmab üldiselt kõiki kulusid, mis on seotud kohtuliku sulgemisprotsessiga. Seejärel annab kohus välja määruse, mis lubab šerifil vara müüa. Šerifi müük toimub tavaliselt oksjonitena, mis on avatud kõigile avalikkusele ja mis toimuvad avalikus kohas.
Enampakkumisel antakse vara tavaliselt kõrgeima pakkumise tegijale, tingimusel et kohus on müügi heaks kiitnud. Üldiselt peab pakkuja maksma müügi ajal sularahas või andma majale olulise tagatisraha, ülejäänud summa tuleb tasuda varsti pärast müüki. Pärast heakskiitmist toimetatakse uuele majaomanikule dokument, mida nimetatakse šerifi aktiks. Seejärel registreeritakse hüpoteegi akt, kusjuures rekordkinnisvara omanikuks registreeritakse kõrgeima pakkumise tegija.
Kinnisvara, mis arestitakse ja müüakse edasi kohtuliku arestimise teel, on sageli vähem riskantne kui kinnisvara, mis on arestitud kohtuväliselt. Kohtuvälise sulgemise puhul järgitakse tavaliselt seadusega kehtestatud sulgemisnõudeid. Kuna kohus on määranud vara arestimise, saab kohtuliku arestimise korral korralduse tagasi võtta ainult teine kohus.