Kohtulik ettekirjutus on tunnustatud kohtu otsus, mis kas sunnib kedagi toimingut tegema või takistab kedagi toimingut tegemast. Määruse teinud kohtu pädevusse peab kuuluma pool, keda sunnitakse või takistatakse, ning samuti peab tal olema jurisdiktsioon asjassepuutuva hagi või toimingute üle. Ettekirjutusi saab kohaldada mis tahes juriidilise isiku suhtes. Need on sageli ajutised meetmed, mis kehtivad kuni kohtuasja lahendamiseni. Sellise ettekirjutuse rikkumine võib olenevalt olukorrast kaasa tuua erinevaid karistusi alates rahatrahvist kuni vangistuseni.
Tihti tehakse kohtumäärusega ettekirjutus, mis takistab pooltel teo toimepanemist kuni kohtuotsuse tegemiseni. Üks näide oleks vaidlustatud testamendist kasusaaja kinnisvara müümise keelamine kuni vaidlustamise lõpuni. Teine võimalus on takistada hooldusõigusega vanemal või abikaasal lubamast meditsiinilist protseduuri või lõpetamast elamislepingut kuni hooldusõiguse muutmise avalduse läbivaatamiseni.
Muudel juhtudel aga sunnib kohtu tehtud ettekirjutus poolt midagi ette võtma. See võib hõlmata dokumentide või rahaliste vahendite väljastamist kolmandale osapoolele või kellelegi, kellel on seaduslik õigus andmetele või rahale. Mõnikord jõustavad sellised ettekirjutused olemasoleva kohtumääruse või -määruse. Näiteks võidakse vanem olla sunnitud austama teisele vanemale lahutusmäärusega antud kohtumisõigust.
Enamik kohtuid, nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtuid, võivad teha kohtumäärusega ettekirjutusi, tingimusel et neil on jurisdiktsioon nii poolte kui ka asjassepuutuvate toimingute suhtes. See tähendab, et kriminaalkohus ei saa teha tsiviilasjas ettekirjutust, isegi kui tal on asjaomase poole suhtes geograafiline jurisdiktsioon. Samuti ei saa kohalik kohus teha föderaalses kohtuasjas ettekirjutust. Välisriikide kodanikega seotud ettekirjutused võivad muutuda üsna keerukaks ja sõltuda olukorra asjaoludest.
Kohtu määratud ettekirjutusse võib kaasata iga juriidilist isikut. See hõlmab eraisikuid, ettevõtteid, ettevõtteid ja ametlikke organisatsioone. See hõlmab ka valitsusasutusi, nagu linnad, riigid, politseiosakonnad ja palju muud.
Karistus kohtu määratud ettekirjutuse rikkumise eest varieerub olenevalt kohtust ja nii ettekirjutuse kui ka rikkumise olemusest. Väiksemate rikkumiste eest, mida ei korrata, võidakse saada hoiatus, kuid sellega kaasneb tõenäoliselt trahv ja/või üldkasuliku töö määramine. Tõsisemate rikkumiste või korduvate rikkujate poolt toime pandud rikkumiste eest võivad kaasneda suured trahvid, õiguste või omandi kaotamine ja isegi vanglakaristus.