Kohandatud kehaline kasvatus on tund, mis arendab puudega lapse liikumist ja koordinatsiooni selliselt, et laps saab koos eakaaslastega ühes tegevuses täiel määral osaleda ja harjutades selles tegevuses edu saavutada. Puudega laps paigutatakse sellesse spetsialiseeritud keskkonda ja talle võimaldatakse sobiv füüsiline tegevus pärast seda, kui kohandatud kehalise kasvatuse koolitusega kehalise kasvatuse õpetaja on tema võimeid hinnanud. Tehakse kõik endast oleneva, et kehalise kasvatuse eritund toimuks tavagümnaasiumis koos teiste võimekate õpilastega, sageli abiks puudega õpilase paraprofessionaalne kasvataja. Kui aga lapse puue seda olukorda takistab ja lapse turvalisus tavagümnaasiumis on küsimärgi all, osaleb laps selleks spetsiaalselt varustatud ruumis peetavas tunnis ja võib kehalise kasvatuse õpetajaga ükshaaval töötada. .
Kohandatud kehalise kasvatuse eesmärk on tõsta puudega lapse vormi, painduvust ja koordinatsiooni. Samuti aitab see õpetada puudega lastele praktikaga edu saavutamist ning edendada sotsiaalset suhtlust ja koostööd eakaaslastega. Kui vähegi võimalik, saavutatakse need eesmärgid tavapärast kehalise kasvatuse tundi muutes ja veidi muutes, et kohandada puudega lapse võimeid. Näiteks lapsed, kes võivad vajada kohandatud kehalise kasvatuse tundi, hõlmavad nägemispuudega, vähearenenud motoorsete oskustega lapsi või ratastoolis istuvaid lapsi.
Kohandatud kehalise kasvatuse puhul võib kasutada spetsiaalseid spordivahendeid, et aidata puudega lapsel osaleda tavapärases tegevuses. Näiteks võib puudega laps kasutada jämeda, ergonoomilise käepideme ja löögialaga hokikeppi, mis litri tabamisel häält teeb, või tavalisest suuremat erksates kontrastvärvides sulgpallireketit ja süstikpalli. Need kohandatud seadmed võimaldavad puudega lapsel mängida oma eakaaslastega, kogeda suurema tõenäosusega mängus edu ja arendada mängu mängimiseks vajalikku koordinatsiooni.
Enne kohandatud kehalise kasvatuse klassi astumist hindab lapse liikumist, koordinatsiooni ja sotsiaalseid oskusi kohandatud kasvatuse koolitusega õpetaja. Pärast hindamist töötatakse välja individuaalne õppeprogramm, mis kirjeldab, kuidas kohandatakse kehalise kasvatuse tundi nii, et puudega laps saaks turvaliselt osaleda ja oma oskusi täiendada. Hindamise käigus tehakse kindlaks, kas laps vajab gümnaasiumis abistavat paraprofessionaalset kasvatajat või abi ning milliseid kohanemisvahendeid ta vajab. Harvadel juhtudel, kui õpilase puue ohustab tema turvalisust tavagümnaasiumis, õpetatakse õpilast selleks spetsiaalselt varustatud ruumis.