Sissenõudmiskulu on mis tahes kulu, mis on seotud võla sissenõudmisega, mille eest laenuvõtja on jätnud oma maksekohustuse täitmata. Näiteks inkassobüroode ja advokaatide tasud on sissenõudmiskulud, nagu ka erinevad kulud, mis on seotud võla sissenõudmisega kohtumenetluse kaudu. Muud laenuvõtmisega seotud kulud, näiteks potentsiaalsete laenuvõtjate krediidiaruannete hankimise kulud, on seotud laenu andmise otsusega, mitte sissenõudmisega, ja seega ei ole need ka sissenõudmiskulud. Samuti ei loeta sissenõudmiskuludeks ka heas seisus oleva võla sissenõudmise rutiinseid kulusid – näiteks maksekupongide trükkimist või maksete tegemisel kviitungite väljastamist.
Kui tarbija laenab raha, rahastab ostu või taotleb krediidiliini, sõlmib ta tavaliselt laenusumma koos intressiga tagasimaksmise lepingu. Enamik selliseid lepinguid sisaldavad vaikimisi sätteid, milles kirjeldatakse samme, mida laenuandja võib võtta, kui laenuvõtja ei maksa võlga kokkulepitud viisil. Vaikimisi säte sisaldab tavaliselt klauslit, mis näeb ette, et laenuvõtja peab tasuma sissenõudmiskulud – st kõik kulud, mida laenuandja kannab tasumata võla sissenõudmisel.
Kuni laenuvõtja tasub õigeaegselt vähemalt miinimumsumma, loetakse laen heas seisukorras. Tavaliselt kulub veidi aega, enne kui võlausaldaja leiab, et laen on viivitusega – sellised probleemid nagu ühekordne makseviivitus ei sunni võlausaldajat üldjuhul laenu maksejõuetuks tunnistama. Üldiselt aga, kui laenuvõtja jätab kaks järjestikust makset tegemata, kuulutab enamik võlausaldajaid laenu maksejõuetuks ja käivitab sissenõudmisprotsessi.
Kui laenuandjad sõlmivad võlgade sissenõudmiseks väliste inkassofirmadega lepingu, jälgivad inkassofirmad võlgade sissenõudmisega seotud kulusid. Üheks selliseks inkassokuluks on näiteks inkassoteatise saatmise postikulu, nagu ka laenusaajale helistamise kulu. Paljudel juhtudel lisab inkassoagentuur aga lihtsalt kindla tasu või protsendi sissenõutavast võlast, selle asemel, et kulusid üksikasjalikult kirjeldada.
Teine sissenõudmiskulu on advokaaditasud. Kui inkassofirmal ei õnnestu võlga sisse nõuda, suunab algne laenuandja juhtumi advokaadile, kes jätkab inkassotööd, kasutades kohtuasja ähvardust, et veenda laenuvõtjat tasuma. Advokaadil on üldjuhul õigus võlgnikuga läbi rääkida ning läbiräägitav summa on laenuandjale võlgnetav kogusumma, millele lisanduvad inkassobüroo ja advokaadi poolt lisatud inkassokulud. Kui juhtum jõuab kohtusse, on väiksem tõenäosus, et summasid korrigeeritakse läbirääkimiste teel. Kui laenuandja advokaat kohtuasja võidab, kohustab kohus võlgnikku tasuma võlgnetava summa, mis on üldjuhul kogu laenuandjale võlgnetav summa, millele lisanduvad advokaaditasud ja kohtukulud.