Kogukonnapsühholoogia on lai psühholoogiliste uuringute valdkond, mis uurib indiviidide suhteid kogukonnas, indiviidide suhteid kogu kogukonnaga ning kogukonna ja ühiskonna kui terviku vahelisi suhteid. Kogukonnapsühholoogia valdkonna uurimistöö suunatakse sageli mitmele seotud valdkonnale, nagu sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, avalik poliitika ja politoloogia. Kogukonnakeskse psühholoogia üldine praktiline eesmärk on kogukonnas elavate inimeste elukvaliteedi üldine tõus. Paljudel juhtudel hõlmab see probleemide tuvastamist ja parandamist, mis võivad kogukonnas kaasa tuua vaimse tervise probleeme.
Kliiniline psühholoogia ja kogukonnale suunatud vaimse tervise teenused sarnanevad kogukonna psühholoogiaga, kuna kõik püüavad leida ja ravida vaimse tervise probleeme. Kogukonnapsühholoogia sarnaneb ka erinevate rahvatervise huvidega, sest see püüab avastada probleeme, mis eksisteerivad kogukonnas tervikuna, mitte probleeme, mis eksisteerivad üksikisikus. See valdkond kasvas tegelikult mingil määral mõistmisest, et paljusid vaimse tervise probleeme ei saa üksikisiku konkreetse ajaloo põhjal mõista. Kogukonna psühholoogia erineb rahvatervisest, kuna see keskendub konkreetselt vaimsele tervisele, ja see erineb sellistest valdkondadest nagu sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia, kuna see on tugevalt suunatud probleemide leidmisele ja lahendamisele, mitte ainult uurimistööle.
Teoreetilise ja praktilise psühholoogia süntees on kogukonnapsühholoogia äärmiselt oluline osa. Võrreldes paljude teiste valdkondadega on see tugevalt keskendunud vaatluste põhjal kiirele järelduste tegemisele ja nende järelduste muutmisele konkreetses kogukonnas esinevate probleemide lahendusteks. Pole haruldane, et kogukonna psühholoogid keskenduvad konkreetsele kogukonnale; kui nad tuvastavad probleemid ja kahjulikud suundumused, on lihtsalt mõttekas asuda neid lahendama. See ei kehti alati teistes psühholoogia valdkondades, kuna paljud uuritud probleemid on väga isiklikud ja neid ei saa rakendada mingilgi tasemel edu saavutanud inimrühmadele.
Kogukonnapsühholoogid kipuvad püüdlema uuritavate ja abistatavate kogukondade jaoks mitme erineva eesmärgi poole. Näiteks mõjuvõimu suurendamine on äärmiselt oluline; üksikisikud peavad tundma, et neil on õigus olla tõhusad kogukonna liikmed, ja kogukonnad, kes olid minevikus tõrjutud, peavad saama ühiskonnas tugevama koha. Sotsiaalne õiglus on samuti väga oluline, kuna kõiki kogukonna liikmeid ja ka kogukonda tervikuna tuleb austada ühiskonnaliikmetena, kes väärivad kõiki selle rolliga kaasnevaid õigusi. Nendest tuleneb loomulikult mitmekesisus; ühelgi õiglasel ja volitatud ühiskonnal ei tohiks olla eelarvamusi erinevate inimeste suhtes.