Kollektorvoolule viidatakse transistori väljundvoolu tuvastamisel transistori kollektori klemmile. Kollektorvool koos baasvooluga on emitteri ahela kaudu toodetud energia korrutis, mis jagatakse baasvoolu genereerimisel läbi transistori. Ainult osa väljuvast voolust on baasvool ja ülejäänud osa loetakse kollektorivooluks. Kollektori voolu mõjutab alati otseselt baasvoolu suurus alates ahela algusest.
Kui ahelas olev transistor toodab kollektorivoolu väärtusega 03 amprit, näitab see tõsiasja, et konkreetne transistor ahelas toimib juhina, millel on päripinge. See eelpinge rakendatakse baasvoolule, nii et piisav kogus baasvoolu voolab, et transistor tekitaks piisavaid kollektorivoolusid. Alalisvooluahelas põhinevad kollektorivoolud enamasti ahelale rakendataval alalisvoolul ja selles ahelas oleva konkreetse transistori amplituudil.
Alalisvooluahela voolu ei rakendata otseselt konkreetsele kollektorivoolule. Rakendatakse alalispinget, mis põhjustab kollektorivoolude genereerimist. Seejärel voolab alalispinge läbi ahela ja see suunatakse ahela transistori baasvoolule. Siiski on oluline märkida, et lihtsalt sellepärast, et transistor asub ahelas, mille kollektori pinge ja baasvoolu mõõdetakse 03 amprit, ei tähenda see, et kollektori vool ise oleks piiratud 03 ampriga või madalamal. .
Kui transistori baasi sisestatakse vahelduvvoolu toitesignaal, muutub baasvool vastavalt vahelduvvoolu toitesignaali amplituudile. See mõjutab otseselt kollektori voolu, tõstes selle kõrgemale ja langetades alla 03 amprit. Sellistel asjaoludel muutuks ahela transistor võimendiks.
Kui vooluahelasse ei sisestata vahelduvvoolu toitesignaali ja transistori kollektor on otse ühendatud alalisvoolu signaaliga, välistades igasuguse vahelduvvoolu signaali, suunates selle läbi maanduse, siis ei saa vooluringis olla vahelduvvoolu signaali. Isegi sel juhul määratakse kollektori vool ikkagi vastavalt transistorile tarnitavale alalisvoolu baasvoolule. See langeb nullini, kui transistori baaspinge ei tekita ka baasvoolu.