Kodeerimisviga on viga, mis juhtub andmete kodeerimise käigus. Sõltuvalt vea olemusest on kodeerimisvea tulemused erinevad. Kõikvõimalike tehnoloogiate puhul tekivad kodeerimisvead väga erinevatel põhjustel, kuigi on olemas mitmeid kaitsemeetmeid, mis on loodud selliste vigade minimeerimiseks või ärahoidmiseks.
Kodeerimisel viiakse andmed üle ühest vormingust teise. Kodeerimist kasutatakse sageli andmete tihendamiseks nii, et need võtaksid vähem ruumi, näiteks siis, kui töötlemata helifail on kodeeritud nii, et see mahuks kergesti kompaktplaadile. Lisaks salvestamiseks mõeldud kodeerimisele saab andmeid kodeerida ka edastamiseks; see sama helifail võib näiteks olla kodeeritud nii, et seda saaks manustada raadiojaama otseülekandesse. Kodeerimist kasutatakse ka krüptograafia eesmärgil – tehnikat, mida kasutatakse andmete kaitsmiseks, tagades, et neid saab lugeda ainult õige dekodeerimisseadmega inimestega.
Mõnikord ilmneb kodeerimisel tõrge, kuna algandmed ise on rikutud ja kodeerimist teostaval programmil on raskusi nende töötlemisega. Vead võivad ilmneda ka siis, kui süsteemi mälu kasutatakse kodeerimisprotsessi ajal üle ja see ei suuda kodeeringut sujuvalt töödelda. Samuti võivad programmile antud segased käsud kodeerimisprotsessi häirida, nagu ka sellised sündmused nagu elektrikatkestused. Samuti võib kodeerimisviga olla juhuslik, ilma nähtava põhjuseta.
Sisu kodeerimise viga võib lõppeda surmaga. Sellistel juhtudel ei pääse äsja kodeeritud sisule juurde vea ulatuse tõttu. Sisu ei pruugi programm, mis peaks seda dekodeerima, olla äratuntav või võib sisu olla kodeerimisvea tõttu nii rikutud, et puuduvad suured andmetükid ja see on mõttetu. Näiteks võib veebilehele manustatud video esitamine ebaõnnestuda kodeerimisvea tõttu.
Kodeerimisvead võivad põhjustada ka tõrkeid, nagu vahelejätmine CD-l, moonutatud tekstiosad või muud probleemid. Sellistel juhtudel ei muuda viga sisu täiesti kasutuskõlbmatuks. See võib olla takistuseks kellelegi, kes soovib andmetele siiski juurde pääseda.
Kodeerimisvigade ohu tõttu veenduvad inimesed tavaliselt enne kodeerimisprojektiga jätkamist, et algandmed on varukoopiad. See tagab, et vea ilmnemisel ei lähe andmed pöördumatult kaduma.