Klaveriakord on nootide kogum, mis kõlab koos klaveril mängides harmooniliselt või meeldivalt. Klaveriakorde ühendavad heliloojad ja laulukirjutajad, et luua muusikat klaverile ja anda muusikale iseloomulik “tunne” ehk äratuntav stiil. Kolmkõlad on ühed levinumad akordid ja need saadakse kolme skaala nooti kombineerimisel. Akorde saab muuta, tehes väikeseid muudatusi, et luua duur, moll või ümberpööratud akord. Seitsmendakord lisab põhitriaadile noodi ja annab tulemuseks teist tüüpi heli.
Igat tüüpi muusikas kõlav harmoonia tuleneb akordide kasutamisest ning klaveriakordi kasutatakse harmooniate loomiseks klaverimuusikas. Igal võimalikul klahvil, millega klaverimuusikat saab mängida, on oma 12 noodi skaala. Selles skaalas olevaid noote kombineeritakse erineval viisil, et luua erinevat tüüpi akorde. Need kombinatsioonid koosnevad vähemalt kolmest noodist, kuid võivad sisaldada ka mitut nooti. Akordid annavad muusikale selle tonaalsuse ja enamikul žanritel on teatud akordid, mida sageli kasutatakse ja mis loovad stiili äratuntava kõla.
Kolmkõlad on kõige elementaarsemad akordid ja sisaldavad skaala esimest, kolmandat ja viiendat nooti. Seda tüüpi klaveriakordi saab mängida duuri või molli akordina, kusjuures kolmas noot on tasandatud, et luua moll. Esimene noot on tavaliselt kolmest noodist madalaim, kuid kolmkõlaakordi saab ka ümber pöörata, muutes klaveril kolmanda või viienda noodi madalaimaks. Näiteks C-duur akord tehakse C-, E- ja G-nootide mängimisel klahvil, kus C on madalaim noot. Kui akordi madalaim noot vastavalt klaveriklahvide asukohale on E, kuid see on siiski kombineeritud C ja G-ga, on akord ümberpööratud C-duur akord.
Klaveriakordis luuakse ka erinevat tüüpi helisid, lisades põhitriaadi akordikombinatsioonile täiendavaid noote. Skaala seitsmenda noodi võib lisada kolmkõlas mängitud nootidele, et saada klaveriakord, mida nimetatakse seitsmendiks. Iga noodi lisamine muudab heli keerukamaks ja annab veidi teistsuguse tunde.