Klarnetikvintett on muusikaline kompositsioon klarnetile ja keelpillikvartetile. Keelpillikvartett koosneks kahest viiulist, vioolast ja tšellost. Helilooja eesmärk on tavaliselt kombineerida ja sulatada pillide helisid, nagu kammermuusikas tavaline, selle asemel, et käsitleda klarnetit kui sooloinstrumenti. Klarnetikvintete on kirjutanud mitmed heliloojad, kuid 21. sajandi alguseni on klarnetistide repertuaaris kõige olulisemad Wolfgang Amadeus Mozarti ja Johannes Brahmsi omad.
Mozarti klarnetikvintett oli esimene tähelepanuväärne teos sellisel kujul ja seda peetakse üldiselt üheks silmapaistvamaks klarnetipalaks. Selles kvintetis ei ole klarnet soolopill, vaid osa ansamblist. See peegeldab viisi, kuidas Mozart pillist mõtles. Mozart mõistis, et pilli sujuv kõla sobib kasutamiseks koos keelpillidega. Mozarti ajal polnud instrumenti kõigis orkestrites, kuid selle kõlaga sai ta tuttavaks reisidel.
Võrreldes teiste puupuhkpillidega on klarnet soojema kõlaga. Pill on sujuvama, vähem pilliroolise kõlaga kui oboel ja on teistest puhkpillidest väledam, kui seda kasutada näiteks kiirelt crescendo tõusvates lõikudes. Seetõttu peetakse seda kõige sobivamaks puhkpilliks, mida kombineerida keelpillikvartetiga kvintetis.
Carl Maria von Weberi 1815. aastal kirjutatud klarnetikvintett on stiililt üsna erinev, kuna klarnetit käsitletakse soolopillina, mille keelpillid on rohkem saate rollis, nagu klarnetikontserdil. See ei olnud kooskõlas tollal tavapärase kammermuusika kirjutamise viisiga. Weber oli ooperihelilooja ja see võib olla tingitud tema kalduvusest kirjutada klarnetipartii, mis on samaväärne laulja aaria esitamisega.
Hiljem 19. sajandil oli kõige silmapaistvam näide klarnetikvintetist Brahmsi 1891. aastal loodud teos. Brahmsi peamiseks eeskujuks selle kvinteti kirjutamisel oli Mozarti varasem looming, sest suhteliselt vähesed heliloojad olid sellisel kujul klarnetipalasid kirjutanud. alates Mozarti kvintetist. Tegemist oli varem komponeerimisest loobunud Brahmsi küpse teosega ning teost kirjeldatakse sageli sügisese meeleoluga. Klarnetikvinteti vormis heliloomingu poole pöördumisel sai Brahmsi inspiratsiooniks klarnetist Richard Mühlfeldi mäng, kes mängis klarnetit teose esimesel eraettekandel.