Terminit klaasimine võib kasutada nimisõnana, et viidata kõigele, mis on läbipaistev. Arhitektuuris võib see viidata akendele või toiduvalmistamisel suhkrupõhisele siirupile, mis katab küpsetised. Seda terminit kasutatakse kõige sagedamini kunsti- ja käsitöömaailmas, kus klaasimine on tegusõna, mis kirjeldab protsessi, mis lisab keraamikale või keraamikale läikiva kaitsva kattekihi.
Keraamikas lisab glasuurimine muidu poorsele materjalile klaasja ehk vett mitteläbilaskva pinna. Ilma glasuurikihita ei suudaks enamik savitooteid vett hoida ja imaksid seda, muutes need kergesti kahjustatavaks. Glasuur lisab esemele ka dekoratiivse atraktiivsuse elemendi ja võib täiustada selle all olevaid mustreid.
Klaaside täpne päritolu ja ajalugu on visandlik. Arheoloogiliste kaevamiste käigus leiti Jaapanist pärit glasuurpotid, mis pärinevad umbes aastast 8000 eKr, samas kui Hiinast ja Iraanist leitud potid pärinevad umbes aastast 5500 eKr. Seetõttu peetakse Jaapanit sageli klaaside sünnikohaks, kuigi seda ei saa absoluutselt kinnitada.
Glasuur on tavaliselt valmistatud kristalliseerunud, klaasjas materjalist, näiteks ränidioksiidist, mis on segatud raudoksiididega. Materjal sulab kuumutamisel, kuid säilitab piisavalt kõvadust, et vältida keraamika küljest libisemist. Protsessi kestus varieerub veidi, olenevalt kasutatavast glasuuritüübist – nagu ka kõvenemisaeg. Glasuuri võib leida nii vedelal kui pulbrilisel kujul.
Klaasimisprotsess on etapiliselt üsna lihtne, kuid õige paksuse ja sileduse saavutamiseks on vaja harjutada. Glasuur jaotatakse pintsliga ühtlaselt eseme peale. Kui seda kasutatakse vedelike hoidmiseks, peab nii detaili sise- kui ka välispind olema kaetud. Seejärel asetatakse toode ahju ja kuumutatakse kõrgel temperatuuril teatud aja jooksul. Seejärel lastakse keraamikal enne käsitsemist jahtuda, kõveneda ja settida.
Mustreid ja kaunistusi saab asetada nii glasuuri alla kui peale. Mõnda tükki põletatakse enne värvimist põgusalt, seejärel glasuuritakse. Teised mustrid värvitakse värsketele tükkidele, mida nimetatakse rohelisteks esemeteks, seejärel põletatakse ja glasuuritakse. Üleglasuur on muster, mis värvitakse peale esialgse glasuurikihi pealekandmist. Seda saab värvida emailide või muude mitteglasuurvärvidega ja põletada uuesti. See põletamine aitab uuel värvil tasapinnaliselt vastu glasuuri asetada. Mõnikord kantakse peal täiendav glasuurikiht, mis asetab disaini kahe glasuurikihi vahele.