Epidemioloogia eesmärk on terviseprobleemide põhjuslike tegurite väljaselgitamine, et parandada kogu elanikkonna tervist ja ohutust. Populatsioon võib viidata linnale, riigile, vanuserühmale või rassile. Terviseprobleemid viitavad kõigele, mis võib tervist praegu või tulevikus mõjutada. Andmed selle kohta, kes saavad autoõnnetustes kõige tõenäolisemalt vigastada, on epidemioloogidele sama väärtuslik uurimisteema kui andmed selle kohta, millisel osal elanikkonnast on kõige suurem risk gripist tingitud tüsistuste tekkeks. Selle saavutamiseks on epidemioloogial kaks peamist haru: analüütiline ja kirjeldav.
Kirjeldav epidemioloogia hindab ja kataloogib kõiki asjaolusid, mis puudutavad inimest, keda huvipakkuv tervisesündmus puudutab. Analüütilised epidemioloogid kasutavad kirjeldava epidemioloogia ekspertide kogutud andmeid põhjuslikule seosele viitavate mustrite otsimiseks. Mõlema haru lõppeesmärk on vähendada tervisejuhtumite või -haiguste esinemissagedust, mõistes nende riskitegureid. Nii analüütiline kui ka kirjeldav epidemioloogia teenivad sageli rahvatervise organisatsioone, pakkudes neile teavet, mis võib vähendada haigusi või muid tervist mõjutavaid sündmusi.
Kirjeldava epidemioloogia peamised kaalutlused on sagedus ja muster. Sagedus hindab esinemissagedust ja muster aitab analüütilistel epidemioloogidel soovitada riskitegureid. Kirjeldav epidemioloogia hindab sagedust ja mustrit, uurides isikut, kohta ja aega seoses tervisesündmustega.
Isiklikult uurib kirjeldav epidemioloogia selliseid tegureid nagu vanus, haridus, sotsiaalmajanduslik staatus, tervishoiuteenuste kättesaadavus, rass ja sugu. Isikute hindamine võib hõlmata ka teabe kogumist käitumisviiside kohta, nagu uimastite kuritarvitamine, vahetustega töö, söömis- ja treeningharjumused. Näiteks mõnes uuringus tuvastasid inimeste käitumise uuringud seose öövahetustes töötavate inimeste ja kõrge vererõhu vahel. Mitte igal öövahetuses töötaval inimesel ei ole kõrget vererõhku, kuid vahetustega töötamine on näidanud, et see suurendab riski haigestuda.
Teine oluline hinnang kirjeldavas epidemioloogias on koht. Kohal võib olla erinev tähendus sõltuvalt individuaalsetest kirjeldavatest epidemioloogiauuringutest. See võib tähendada linna geograafilisi piire või piirkonna geograafilisi iseärasusi. Koha hindamine võib viidata sellele, et sääskedest kubisevate järvede läheduses elavatel inimestel on suurem risk Lääne-Niiluse viirusesse haigestuda. Koha hindamine võib hõlmata ka seda, kus inimesed töötavad, koha elanike arvu (tihedust) ja keskkondi, kus inimesed elavad, töötavad või koolis käivad.
Kirjeldava epidemioloogia puhul võib aeg viidata aastaajale või asjadele, mis toimuvad iga päev või iga tund kindlal kellaajal. Hilissügisel ja talve alguses on inimestel suurem tõenäosus grippi haigestuda. Gripi levimus sel perioodil võimaldab arstidel ennustada kõige tõhusamat aega vaktsineerimise pakkumiseks. Ajalised kaalutlused kirjeldavas epidemioloogias on viinud ka huvitavate uuringuteni selle kohta, millal on tervisesündmused tõenäolisemad. Joobes juhtimisega seotud õnnetuste esinemissagedus kipub suurenema teatud pühade, näiteks jõulude paiku, suurendades sel ajal autoõnnetuses vigastada või surma.
Kirjeldav epidemioloogia võib hinnata ka inimese seost koha ja ajaga. Kui kuritegevuse tase linnas suureneb antud aastal järsult, mõjutab see teatud tervisetegureid ja seda võetakse arvesse. Igal linnas elaval inimesel on suurem tõenäosus langeda kuriteo ohvriks aastal, mil kuritegevuse tase hüppeliselt tõuseb. Sõjaperioodid geograafilises piirkonnas mõjutavad ka inimeste ja koha statistikat. Inimese, koha ja aja suhe aitab luua teatud terviseriskidest kirjeldavamat pilti ning seda tuleb kaaluda, et kujundada paremaid terviseriskide mustreid.
Mida põhjalikumalt suudab kirjeldav epidemioloog kirjeldada isikut, kohta ja aega ning nende kolme vahelisi seoseid, seda tõenäolisemalt ilmnevad mustrid, mida võib pidada teatud tüüpi terviseprobleemide riskiteguriteks. Seejärel kasutab analüütiline epidemioloog neid andmeid inimeste jaoks teabeallikana või avaliku korra mõjutamiseks. Siiski ei peeta kõiki epidemioloogide uuringuid kasulikuks. Uuring, milles jõuti järeldusele, et töötavatel inimestel on esmaspäeviti südameinfarkti suremise riskifaktorid suuremad, ei pruugi tervist muuta ega mõjutada. See võib ainult suurendada stressi, mida inimesed esmaspäeva hommikul tööle suundudes tunnevad.