Kipitav moon on umbkaudu 32 erineva liigi nimi moonide perekonnast Argemone perekonnast, mis kasvavad peamiselt Ameerika Ühendriikide mandriosas ja Hawaii saarel. Lilled õitsevad valge või kollase värviga ning lille lehed ja varred on kaetud torkivate ogadega, mis annavadki moonile oma nime. 32 liigist on tuntuimad argemone munita, argemone mexicana ja argemone corymbosa. Mooni perekonda kuuluvad taimed tunneb ära nende toodetava punase, kollase või valge mahlalaadse mahla ja suurte värviliste õite järgi, mis ulatuvad kokku neljast kuni kuue kroonleheni. Enne õitsemist täidetakse seemnekauna ülaosa aukudega, mille kaudu seemned vabanevad.
Erinevalt erkpunastest õitest, mida inimesed sõna moon kuuldes sageli ette kujutavad, piirdub torkav moon erksate valge ja kollase varjundiga. Kõige levinum erinevatest kipitavatest moonitaimedest on Argemone mexicana. See taime versioon pärineb Mehhikost ja asteegid nimetasid seda “surnute toiduks”. Nad kasutasid seda taime paljudele asteekide jumalatele toodud rituaalsetes ohvrites. Taime kasutati ka selle kerge rahustava toime tõttu, kui selle osi suitsetati või segati tee sisse.
Argemone mexicanal on kahvatukollased lehed, mis võivad keskkoha lähedal tumeneda. Kroonlehtede sees leiduv õli omandab samuti kollase varjundi. Lehed meenutavad suuri teravatipulisi okkaid ja allaneelamisel peetakse õli mürgiseks. Okkataolised eendid aitavad heidutada loomi seda ohtlikku lille söömast. Teatud ravitsejad kasutavad ikka veel taime osi, et aidata ravida haigusi, mis ulatuvad kollatõvest malaariani, kuigi muret tekitavad juhuslikud mürgistused ravi ajal, mille käigus ohver peab jooma taime mürgist õli.
Teine levinud kipitav moon on Argemone munita. See sai alguse Californiast ja levis ümbritsevatele kõrbealadele. See kasvab pikaks ja pikast rohelisest varrest pärinevad okkalaadsed eendid. See õitseb valge, erekollase keskosaga.
Argemone corymbosa, kolmas hästi tuntud torkiv moon, esineb Ameerika Ühendriikide edelaosas. Sellel on ka valged kroonlehed, mille keskosa on kollane. Erinevalt Argemone munitast, millel on traditsiooniliselt kuus kroonlehte, on Argemone corymbosal ainult neli kroonlehte. Selle vars ja lehed tunduvad tavaliselt pehmemad ja vähem teravad kui Argemone munita omad.