Kinnisvaratehingud on finantstehingud, mis toimuvad kinnisvara müügi osana. Maksude kohta teabe deklareerimisel võib varatehinguteks lugeda ka teatud muud liiki finantssündmusi. Soovitav on teabe saamiseks üle vaadata maksuseadustik ja kahtluse korral konsulteerida raamatupidajaga; Internal Revenue Service näiteks loetleb võlgade vähendamise kinnisvaratehinguna ja nõuab maksumaksjatelt selle deklareerimist oma maksudeklaratsioonides.
Kinnisvaratehingutes kannavad kinnisvara ostjad omandiõiguse vastu raha müüjatele. See võib ilmneda mitmel viisil. Üks võimalus on sularahas otsemakse, kus ostjad annavad kogu ostuhinna oma pangakontolt. Ostjad võivad kinnisvara ostmiseks võtta ka hüpoteeklaenu, laenu, mille tagatiseks on vara ise. Teine võimalus on omaniku finantseeritav tehing, mille käigus müüja on nõus kinnisvara ostmiseks ostjale laenu pikendama.
Seaduse järgi peavad kõik kinnisvaratehingud kehtivuse huvides olema fikseeritud sekretäris või registriametis. Ametnik võtab tehingu üksikasjad üles ja ajakohastab kirjeid, et veenduda, et need annavad täpset teavet selle kohta, kellele antud piirkonnas kinnisvara kuulub. Kirjed annavad teavet ka kinnisvara enda kohta, sealhulgas piiride, suuruse ja tsoneeringu kohta. Kinnisvaratehingud on avalikud ja neile pääseb ligi igaüks. Mõned ajalehed võivad uudishimulike inimeste huvides trükkida loendeid.
Muud kinnisvaratehingud võivad hõlmata sündmusi, nagu kinnisvara vahetamine, kodude andmine testamentide ja usaldusfondide kaudu ning kinnisvaraosade müük. Kõik need tehingud peavad vastama konkreetsetele juriidilistele standarditele ja saama ka avaliku registri osaks. Kinnisvaratehingute kajastamise eesmärk on ennetada omandivaidlusi ning määrata vastutus kinnisvaraga seotud maksude ja muude kulude eest. Näiteks juhul, kui valitsusel on vaja kõrvaldada keskkonnaohud mõnel kinnistul, soovib ta arve saatmiseks leida omaniku asukoha.
Maksustamisel võivad kinnisvaratehingud esineda mitmel kujul ning oluline on selliste tehingute täpne ja üksikasjalik deklareerimine. Kui tehingute kohta teavet ei pakuta, võivad maksumaksjad olla juriidilises ohus. Kui tehing on väike, võib see kuuluda kingituste juhendi alla, sel juhul ei pruugi see deklareerimist vajada ja maksumaksjal pole selle pealt makse võlgu. Kui tehingu seisu suhtes on kahtlusi, saab raamatupidaja info üle vaadata ja oma arvamuse anda.