Mõnes riigis maksustatakse neid, kes kingivad teisele inimesele suure raha või vara, saamata vastu midagi samaväärset või suuremat väärtust. Mõlemad vahetamisega seotud osapooled (kinkija ja kingisaaja) peavad enamasti elama kingituse tegemise ajal, et maks rakenduks. Tavaliselt maksab kinkija maksu, kuigi on olukordi, kus saaja võib selle asemel maksta. Kui kehtivad kinkemaksu eeskirjad, võidakse isikul lubada kinkida sularaha või muid esemeid, mille väärtus on kuni teatud summa (nt 13,000. aasta seisuga USA-s 2011 XNUMX USA dollarit (USD)), enne kui ta on kohustatud maksu tasuma. Samuti on kingitusi, mida mõnes riigis ei peeta maksustatavaks.
Maksustatavad esemed
See, millised kingitused on maksustatavad, sõltub jurisdiktsioonist, kuid enamasti kehtib see ainult märkimisväärse väärtusega kingituste kohta. See võib hõlmata selliseid asju nagu uus auto, antiikmööbel, maja või isegi sularaha. Siia kuuluvad ka sellised esemed nagu aktsiad või rendivara, mis võivad saajale tulu tuua.
Kui kingisaaja maksab kinkijale vähem kui asja õiglane turuväärtus, võib seda lugeda ka kingituseks ja maksustada kinkemaksuga. See, mida annetaja peab õiglaseks ja mida riigi tuluagentuur määratleb kauba väärtusena, võib siiski erineda. Enne kui kinkida midagi väärtuslikku teisele inimesele, peaks kinkija laskma eset hinnata ja pidama hoolikalt arvestust selle väärtuse üle.
Maksustatavad summad
Ameerika Ühendriikides on 2011. aasta seisuga aastane väljaarvamise summa – kingituste aastane koguväärtus, mille annetaja saab teha ühele adressaadile – 13,000 9,000 USD. Maksumaksja saab teha aastas alla selle summa kingitusi ilma kinkemaksu maksmata. Seetõttu võib näiteks annetaja anda viiele inimesele ilma maksustamiseta igaühele 45,000 dollarit, kuigi kogusumma – XNUMX XNUMX dollarit – ületab aastalimiiti. See summa võib muutuda, seega peaksid inimesed, kes plaanivad teha suuri kingitusi, tutvuma vastava maksuseadusega, et olla kursis kehtivate eeskirjadega.
Kes maksab maksu
Levinud on eksiarvamus, et maksu tasumise eest vastutab kingituse saaja; enamikul juhtudel maksab aga doonor. Kui saaja müüb või loovutab eseme hiljem, võivad tekkida maksud, eriti kui vara on tema valduses olnud paar aastat. Lisaks, kui kaup toodab tulu – nagu võib juhtuda varude või renditava kinnisvara puhul –, peab saaja selle tulu pealt makse maksma.
Tehtud kingituste deklareerimiseks võidakse nõuda tulumaksu erivormi; mõnel juhul peab annetaja selle deklaratsiooni esitama isegi siis, kui tegelikke makse võlgu pole. Paljud maksuspetsialistid soovitavad esitada kinkemaksudeklaratsiooni riikides, kus seda nõutakse, kui kingitus on maksustatava summa lähedal. Nii on kinkija, kui väärtuses on küsimusi, vähemalt korralikud paberid vormistanud.
Erandeid
Üsna sageli lubab valitsus nii mehel kui naisel teha samale inimesele kingituse, ilma et kumbki pool peaks selle pealt maksu maksma; see kehtib aga tavaliselt ainult juhtudel, kui kummagi abikaasa kingitud summa oli alla määratud dollaripunkti. Lisaks võib mees või naine enamasti teha oma abikaasale mis tahes summa väärtuses kingitusi ilma maksu maksmata. Laste ja vanemate vahel see nii ei ole.
Paljudes riikides, sealhulgas USA-s, ei maksustata kellegi teise eest tasutud õppemaksu ega ravikulusid kinkemaksuga. Samuti on paljudel juhtudel välistatud annetused poliitilistele organisatsioonidele. Heategevuseks kingituse tegemisel ei pruugi kinkija olla mitte ainult vabastatud kinkemaksu tasumisest, vaid ta võib saada ka maksusoodustuse. (See on tavaliselt ainuke kingitus, mis on maksust mahaarvatav.)
Maksude vältimise viisid
Mõnes jurisdiktsioonis kehtib eluaegne kinkemaksuvabastus, mis tähendab, et kingitustelt ei võeta makse enne, kui selle vabastuse kogusumma on täidetud. Teisisõnu, kui eluaegne maksuvabastus on 5 miljonit USA dollarit, siis ei võlgneta tegelikke makse enne, kui inimene on selle summa väärtuses sularaha või vara ära andnud. See aga ei tähenda tingimata, et kinkemaksu deklaratsiooni ei nõuta; USA-s nõutakse tagastust alati, kui üksikisikule tehtud annetuste summa ületab aastapiirangut, isegi kui see on tunduvalt väiksem eluaegsest erandist.
Samuti võib olla võimalik kinkemakse vältida, luues selle asemel usaldusfondi, milles vara hoitakse kolmanda isiku kasuks. See võib vähendada usaldusfondi asutaja ehk usaldusisiku maksude summat. Suurte rahasummade või vara ülekandmisel võlgnetav summa on siiski erinev, nii et annetajad või usaldusisikud peaksid kõigepealt konsulteerima asjatundliku maksuadvokaadi, finantsplaneerija või raamatupidajaga, eriti kui kingitus on suur.