Kindlustusmatemaatiline risk on kindlustustermin, mis viitab võimalusele, et kahjustav sündmus võib aset leida kiirusega, mis ei ole proportsionaalne selle toimumise tõenäosusega. Selle stsenaariumi korral on oht, et kindlustusettevõte võib selle esinemisel ohtu sattuda. Kindlustusagentuurid kasutavad aktuaaride määramiseks aktuaari. Töö eesmärk on seada kindlustusmakseid sellise määraga, mis hoiab piisavalt raha sisse, et kindlustusandjad saaksid kõik võimalikud nõuded lahendada ja protsessi käigus kasumlikuks jääda.
Kindlustusseltsid on maksejõuetuse suhtes haavatavad, kui kindlustusmatemaatiline risk ei ole õigesti arvutatud. Näiteks kui mitu kinnisvaraomanikku teatud piirkonnas saavad kindlustuse, et kaitsta kinnisvara looduskatastroofi, näiteks maavärina, eest, siis kui riski ei ole õigesti arvutatud, ei piisa määradest nõuete katmiseks suure katastroofi korral. Kindlustusandja võib määrata nende inimeste kindlustusmaksete tasemed suhteliselt madalaks, tehes kindlaks, et maavärina tõenäosus piirkonnas on väike. Kui seda piirkonda tabab juhuslikult mitu maavärinat, peaks kindlustusandja hüvitama kahju iga juhtumi puhul. Selles näites võib riski vale arvutamine osutuda hukatuslikuks nii kindlustusandjale kui ka kliendile, kui kindlustusandjal raha otsa saab.
Aktuaarid on koolitatud kasutama mitmeid tegureid, et määrata kindlaks, kui suur on kindlustatavate inimeste või asjade riski suurus. Seejärel määravad nad hinnangute alusel preemiatasemed. Lisaks hoolitsevad nad ka selle eest, et oleks piisavalt raha kahjutasude maksmiseks ja vajalike kindlustusmäärade korrigeerimiste tegemiseks.
On ka teisi valdkondi, kus kindlustusmatemaatiline risk on tegur. Nii ettevõtted kui ka eraisikud peavad rahaasjade haldamisel hindama riske. See tuleb mängu börsitehingute, suurte ostude (nt kodu või auto) puhul või siis, kui otsustatakse, milline elukindlustuspoliis võiks olla perele pikemas perspektiivis turvalisuse tagamiseks parim. Kõik need sündmused on seotud teatud tüüpi riskidega ning teadmine, kuidas riskitaset juhtida ja olla valmis halvimaks stsenaariumiks, võib muuta finantsedu ja ebaõnnestumise.
Isikliku aktuaarse riski juhtimine saavutatakse paljude väljakujunenud tehnikate abil. Üksikisikud peaksid rahalisi kohustusi tasakaalustama ühe või kahe suure riski asemel mitme väikese riski võtmisega, leevendades seeläbi negatiivse tulemuse mõju. Lisaks on mõistlik valmistuda katastroofi tagajärgedeks, nagu surm perekonnas või tulekahju, ning võtta meetmeid katastroofi tõenäosuse vähendamiseks. Riskide tasaarvestamine teistega on veel üks viis riskide juhtimiseks, eriti rahaliste vahendite osas, kuna see vähendab kahjumi mõju koos kasumi väljavaatega.