Kilpnääret stimuleeriv immunoglobuliin ehk TSI on teatud tüüpi immuunsüsteemi poolt loodud molekul, mida nimetatakse autoantikehaks. Kui haigus ohustab keha, toodab immuunsüsteem nn antikehi, mis seostuvad ebanormaalsete rakkude või nakkusetekitajate spetsiifiliste sihtmärkidega ja käivitavad reaktsioonid nende hävitamiseks. Autoimmuunhaiguse korral toodab immuunsüsteem autoantikehi, mis seonduvad kehas tervete rakkudega, põhjustades tavaliselt kahjulikke mõjusid. Kilpnääret stimuleeriv immunoglobuliin on üks näide sellisest autoantikehast ja see on võimeline toimima kilpnäärmele samamoodi nagu kilpnääret stimuleeriv hormoon ehk TSH, mis stimuleerib kilpnääret tootma ja vabastama rohkem kilpnäärmehormooni. Kilpnäärmehormooni liigne vabanemine põhjustab haigust, mida nimetatakse hüpertüreoidismiks või Grave’i tõveks.
Tavaliselt vabaneb TSH, mida tuntakse ka kui türeotropiini, aju hüpofüüsi vastusena kilpnäärmehormooni tasemele veres. Kui tase langeb, reageerib hüpofüüs ja eritub rohkem TSH-d, mis liigub veres kilpnääre, kus see kinnitub kilpnäärmerakkude spetsiaalsete TSH retseptoritega. See kinnitus stimuleerib kilpnääret kasvama ja paneb selle rakud tootma rohkem kilpnäärmehormooni, mis vabaneb verre.
Kui hüpofüüs tuvastab, et kilpnäärme hormooni tase veres on tõusnud, lõpetab see nii suure TSH tootmise. Kui kilpnääret stimuleeriv immunoglobuliin kinnitub kilpnäärme raku TSH retseptoriga, nagu TSH, põhjustab see näärme kasvu ja kilpnäärmehormooni tootmise suurenemist. Hüpofüüsil ei ole kontrolli kilpnääret stimuleeriva immunoglobuliini koguse üle veres, nii et TSI stimuleerib kilpnääret üha rohkem kilpnäärmehormooni tootma, mis viib Grave’i haigusena tuntud seisundini.
Grave’i tõve korral põhjustab ebanormaalselt kõrge kilpnäärmehormooni tase selliseid sümptomeid nagu väsimus, higistamine, südamepekslemine ja ärevus. Kuna kilpnääret stimuleeriv immunoglobuliin võib seonduda retseptoritega teistes kudedes, näiteks silmade ümbruses või naha all, võib see põhjustada füüsilisi nähte, nagu silmamunade väljaulatuvus ja nahaturse, eriti jalgadel. Grave’i haigust saab ravida ravimitega, mis blokeerivad kilpnäärme hormoonide tootmist, hävitades kilpnääret radioaktiivse joodiga või eemaldades selle kirurgiliselt. Kui nääre on tõhusalt eemaldatud, lakkab kilpnäärme hormoonide tootmine ja inimene peab seejärel võtma hormoonasendusravi kogu eluks.