Fast Ethernet on Etherneti standardite kogum 100 megabiti sekundis (Mbps) arvutivõrgu jaoks. Fast Etherneti abil saab andmeid edastada vasest keerdpaari või pikema vahemaa kiudoptiliste kaablite kaudu. Selle madal hind ja suhteliselt suur kiirus muudavad selle sageli hea valiku igapäevaseks võrguühenduseks. Laua- ja kaasaskantavad arvutid kasutavad seda sageli võrgujaoturite, ruuterite ja lülititega suhtlemiseks.
1990. aastate alguses tekitas olemasolevate Etherneti võrkude kiiruspiirang 10 Mbps sagedasi kitsaskohti. Kiired optilised tehnoloogiad, nagu Fiber Distributed Data Interface (FDDI), olid sageli liiga kulukad. Elektri- ja elektroonikainseneride instituut (IEEE) tutvustas Fast Etherneti kui odavat lahendust 1995. aastal. Toetajad väitsid algselt, et seda 100 Mbps tehnoloogiat saab kasutada olemasolevaid võrgukaableid välja vahetamata. Tegelikkuses tuli suuremate seadmete ribalaiuste täielikuks toetamiseks paljud installatsioonid ümber ühendada uuema kaablistandardiga.
Ameerika riikliku standardiinstituudi (ANSI) 3. kategooria (CAT) kaableid kasutati laialdaselt 10 Mbps Etherneti võrkudes. IEEE 100BASE-T2 ja 100BASE-T4 standardid tutvustasid kiiret Etherneti keerdpaarkaablite kaudu. Need standardid kasutasid samu CAT 3 kaableid nagu vanemad 10 Mbps võrgud. IEEE 100BASE-TX sai kõige laialdasemalt kasutatavaks standardiks, kasutades CAT 5 või paremaid vaskkaableid. Nagu CAT 3, on ka CAT 5 kaablite maksimaalne pikkus 328 jalga (100 meetrit) ja need kasutavad sama tüüpi pistikut.
IEEE 100BASE perekonna neli täiendavat standardit määratlevad fiiberoptilistel põhinevad 100 Mbps ühendused. Nende maksimaalne kaabli pikkus on 1,310 jala (400 meetrit) kuni 24 miili (40 kilomeetrini). Kasutatava optika ja kiudude tüüp määrab kaabli lubatud pikkuse ja konstruktsiooni.
10 Mbps-lt Fast Ethernetile ülemineku hõlbustamiseks müüdi palju seadmeid, mis toetavad mõlemat kiirust. Niinimetatud “10/100” võrguliidese kaardid, sülearvuti liidesed ja jaoturid suudavad automaatselt kokku leppida suurima toetatud liinikiiruse üle. Ruuterid, lülitid ja muud võrguseadmed võivad samuti sisaldada seda võimalust, samuti alglaadimisaja kiiruse konfiguratsiooni.
Mõiste “kiire Ethernet” on seotud sel ajal saadaoleva võrgutehnoloogiaga. 1995. aastal töötas tavaline Ethernet vaid 10 Mbps ja Fast Ethernet oli 10 korda kiirem. Alates 1990. aastate lõpust on Etherneti kiirused aga märgatavalt kasvanud. 1 Gigabit/s (Gbps) Etherne – tuntud ka kui Gigabit Ethernet – võeti kasutusele 1999. aastal. Varsti järgnes sellele 10, 40 ja 100 gigabitine Ethernet 2000. aastatel.