Kiibistiku pesa on koht, kuhu on paigaldatud arvuti keskprotsessori (CPU) kiip. See pesa asub arvuti emaplaadil, mis sisaldab kõiki keskprotsessoriga otseselt seotud ahelaid. Kiibistiku pesad joodeti varem emaplaadi külge, kuid nüüd on kasutusel kasutajasõbralikum hoovavabastus, mis teeb kiipide vahetamise lihtsamaks. Pistikupesad on tavaliselt nime saanud neis sisalduvate tihvtide arvu järgi, näiteks Socket 775-l on 775 kontakti – see tähendab, et sellel on protsessoril 775 kontaktpunkti.
Kui töötlemiskiip on analoogne mootorsõiduki mootoriga, on kiibistik sarnane selle šassiiga. Kiibistiku pesa avab sisuliselt ühenduse mootori ja šassii vahel ning võimaldab kõigil teistel kiibistiku komponentidel protsessoriga suhelda. Lisaks on see ainult kiibistiku ja seega ka kiibistiku pesa kaudu, kus kiip saab suhelda muude komponentidega väljaspool emaplaati, nagu mälumoodulid ja adapterplaadid.
Tänapäeval tuntud kiibistikupesad said alguse Inteli “486” protsessorite sarjast, mis olid loodud kasutaja poolt installitavate ja vahetatavate komponentidena. Varem joodeti kiibid sageli otse emaplaadile. Kuigi pistikupesasid oli protsessorite paigaldamiseks kasutatud varemgi, tuli Intel kiibistiku pesade disainis välja võtmeinnovatsiooniga, mida nimetatakse nulli sisestamisjõuks (ZIF). ZIF-pesad võimaldavad kiibi hõlpsat paigaldamist või eemaldamist ilma tööriistadeta, selle asemel tuginedes kiibi ühendamiseks või vabastamiseks kangile.
Kiibistikupesasid on kümneid ja need erinevad kontaktide arvu, paigutuse ja pistikupesa ühendamisel kasutatava pinge poolest. Erinevad kiibistiku pesatüübid aktsepteerivad erinevaid protsessorite perekondi. Kiibistiku pesade nimed koosnesid algul lihtsatest numbritest või tähtedest, kuid praegustel tüüpidel on numbrid, mis kajastavad kontaktide arvu; näiteks Socket 940 on 940 kontaktiga. Aastate jooksul on ka kiibistikupesad muutunud suuremaks ja keerukamaks. Näiteks Intel 486 kiibistiku pesadel oli 169–238 viiku, samas kui tänapäeval võib pesadel olla rohkem kui tuhat.
Omal ajal 90ndatel toetusid peamised kiibitootjad Intel ja AMD oma protsessorite jaoks hoopis pesapõhisele ühendusmeetodile L2 vahemälu rakendamise tõttu, mis on sisuliselt kiire mälutüüp, mis aitab protsessoril teabele kiiremini juurde pääseda. Vahemälu tingis vajaduse paigaldada ühte emaplaadi pessa nn tütarplaat. Lisaks ei taandatud protsessori funktsioone ainult ühele kiibile, vaid mitmele. Mõne aja pärast ajendasid selle konfiguratsiooniga seotud lisakulud kiibitootjaid naasma varasemate kiibistikupesade versioonide juurde.