Kihtpilved on madalad ühtlased pilved, mis katavad taevast. Need on sageli tuhmvalgest kuni halli värvi ja üldiselt on need pilved, mis ilmuvad siis, kui inimesed räägivad “pilvesest päevast”. Kihtpilvi ei seostata üldiselt kehva ilmaga, kuigi nendega võib kaasneda hoovihma ning suuremal kõrgusel võivad need olla indikaatoriks, et vihm on teel.
Need pilved on ühed madalamad pilvemoodustistest ja mõnikord hiilivad nad nii madalale, et muutuvad maapealseks uduks. Neid iseloomustavad horisontaalsed kihid, millel on äärmiselt ühtlane ja ühtlane põhi. Ladina keeles viitab “kihistus” kihti või tekki ja need terminid kirjeldavad väga tabavalt klassikalisi kihtpilvesid. Mõnikord ilmuvad pilved killustatumalt, nagu kihtfraktuse puhul.
Altostratus ja cirrostratus on kaks pilvevormi, mis ilmuvad troposfääris kõrgemal, samas kui nimbostratus on seotud vihma ja lähenevate tormidega. Need pilved võivad tekitada ka kuu ja tähtede ümber haloefekti, kui need on õhemad ja hägusemad. Väga pilvise päeva korral võivad nad päikese täielikult varjata või ilmuda pilvkattes uduselt heleda laiguna.
Mõnikord võivad valgustingimused kihtpilvede all olla väga huvitavad. Nendel pilvedel on kalduvus valgust tuhmistada, luues lameda ilme, mida filmitegijad kasutavad mõnikord konkreetse meeleolu või tooni määramiseks. Paljud inimesed peavad neid oma ühtlase põhja tõttu üsna igavaks, kuigi need võivad muutuda huvitavamaks, kui nad on killustunud atmosfääri teiste pilvede all. Kui kihtkihid muutuvad kõrgemate pilvede all äärmiselt killustatuks, võib see olla hoiatuseks, et halb ilm on tulemas.
Sarnaselt teistele pilvedele tekib veeauru kondenseerumisel kihtsort. Seda põhjustab tavaliselt sooja ja niiske õhu vool, mis voolab jahedama õhu plokki. Seetõttu ilmuvad need pilved sageli väga sombustel päevadel, kui õhus on palju niiskust. Linnapiirkondades võivad madalad pilved ka reostust kinni püüda, mistõttu inimesed tunnevad end päeva lõpuks niiskuse ja saasteainete koosmõjul väga määrdunud ja kleepuvana.