Bitterid on destilleeritud alkohoolsed joogid, mis on tugevalt infundeeritud aromaatsete ürtide ja juurte essentsidega. Levinud koostisosade hulka kuuluvad emajuur, kiniin, apelsinikoored ja Angostura koor. Kuigi alkoholisisaldus võib ulatuda 45%ni või rohkemgi, kasutab enamik tarbijaid ainult paar tilka korraga, et suurendada isu, maitsestada muid destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, näiteks džinni, või pärast rasket õhtusööki kõhu rahustamiseks.
Esmakordselt 1820. aastatel seedimist soodustava vahendina välja töötatud bitter sai populaarseks ka erinevate alkohoolsete jookide, eriti roosa džinni maitseainena. Baarmenid loputasid enne valitud joogi lisamist klaasi ümber paar tilka aromaatset mõrujooki. Seda traditsiooni kasutada neid maitsetugevdajana praktiseerivad miksoloogid tänapäevalgi. Klassikalised martini retseptid nõuavad sageli apelsinipõhise mõru keerutamist.
19. sajandi rändravisaadete kliendid ostsid sageli väga kontsentreeritud mõru sisaldavaid destilleeritud kangeid jooke. Need patenteeritud ravimid, mida tavaliselt müüakse imeeliksiiridena, teenisid tegelikult mõnda meditsiinilist eesmärki. Väikest proovivõttu võib serveerida aperitiivina, et stimuleerida inimese isu, või seedimisena, mis aitab leevendada rasket einet või alkoholiga liialdamist.
Bitterit müüakse ka tänapäeval paljudes toidupoodides kas koos teiste maitseainetega, nagu Worcestershire’i kaste, või koos joogisegistitega, nagu grenadiin. Retseptidesse võib lisada mõne tilga, et tõsta teiste koostisosade magusust, samas mõttes nagu sool võib esile tuua melonite või muude puuviljade omase magususe. Mõru lisatakse tavaliselt kriipsudega ja vähesest on tõesti palju kasu.
Eelkõige kasutatakse neid kokteilide valmistamisel, seega aitab pudelit Angostura bitterit hästivarustatud märjas baaris hoida. Jooke, mis võivad muutuda liiga magusaks, nagu limonaad, saab karastada, loksutades enne valmistamist šeikeris paar tilka mõrujooki. Neid võib lisada ka tooniku- või soodaveele omatehtud ravina seedehäirete ja muude kõhuhädade vastu.