Mis on ketš?

Ketš on kahe mastiga purjelaeva tüüp. Algselt olid ketšid kalalaevad; mõiste “ketš” pärineb samast tüvest kui “saak”. Nende mitmekülgsus ja kasutusmugavus on muutnud need populaarseks, eriti Põhja-Euroopa vetes, kus nende purjeplaan võimaldab neil kiiresti reageerida erinevatele tuuleoludele.

Seda tüüpi veesõidukite kahte masti nimetatakse pea- ja mizzen-mastiks. Põhimast asub vööri poole ja on kõrgem kui mizzeni mast. Ketšis olev mizzeni mast asub peamasti taga. Mizzeni masti täpne paigutus määrab ketši. Kui mizzeni mast on aluse ahtri poole, rooliposti taga, on laev õõtsuv.

Kõige tavalisem ketšide varustus on kolm või neli ees- ja ahtri purje. Suurim neist on suurpuri, mis on seatud põhimastist tahapoole jooksvale poomile. Väiksem mizzenil on samamoodi seatud mizzen mastile. Peamasti tipu ja laeva vööri vahel kulgevale tugipostile võib seada ühe või mitu purje; neid nimetatakse noolteks. Ketši, mis pole noolte jaoks varustatud, nimetatakse kassiketšiks, kuna see sarnaneb teist tüüpi purjelaevaga, mida nimetatakse kassiks või kassipaadiks.

Ketši iseloomulik purjeplaan tuleneb selle kasutamisest kalapaadina. Kui laev oli jõudnud püügikohale, võis suurpurje üles keerata ja misseni sättida nii, et paadi pea tuulde tõuseks. Kuna mere lainetus tuleb tuule suunast, sai paat hõlpsasti lainetel sõita, ilma et peaks riskima sellega, et laine teda külili haarab ja ümber läheb. See vabastas meeskonna keskenduma kalapüügile.

Lisaks sellele, et ketšid kasutati kalalaevadena, teenisid nad 18. sajandil mereväeteenistust. Pommketšid olid väikesed laevad, mis kandsid raskeid mörte, mida kasutati vaenlase kaldapositsioonide pommitamiseks. Suurte esirelvade tõttu asusid nende laevade mastid kaugemal kui enamikul sama tüüpi laevadel. Sellest tulenevad tasakaalu ja purjede jaotamise probleemid muutsid need kohmakaks ja raskesti käsitletavaks ning konstruktsioon kaotati järk-järgult, pommitamist teostasid suuremad laevad. Mõiste “pommketš” jäi aga külge ja seda kasutati mõnikord pommitamislaevade kirjeldamiseks, isegi selliste laevade kirjeldamiseks, mis ei olnud ketšid.