Keskmine saldo viitab keskmisele rahasummale, mis kontol teatud aja jooksul on. Arv määratakse kontol oleva rahasumma ja ajaperioodi järgi. Keskmist saldot kasutatakse mitmel erineval otstarbel, eelkõige selleks, et arvutada kindlaks määratud aja jooksul kogunenud krediitkaardiintressi summa.
Nagu iga muu keskmine, arvutatakse keskmine saldo kontol olevate erinevate summade liitmisel ja selle arvu jagamisel kõnealuse perioodiga. Näiteks kui üksikisik soovib arvutada keskmise päevase saldo viie päeva jooksul, liidab ta saldo esimesel, teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal päeval. Seejärel jagaksite viiega, kuna see on kõnealuste päevade arv.
Keskmist saldot saab arvutada mis tahes ajaperioodi kohta. Oletame näiteks, et kellelgi oli krediitkaart, millel ta võlgnes esimesel kuul 100 USA dollarit (USD), teisel 95 USD, kolmandal 85 USD, neljandal 75 USD, viiendal 50 USD, kuuendal 20 USD, ja ülejäänud aastaks 0 USD. Tema keskmine saldo aasta jooksul oleks võrdne (100+95+85+75+50+20+0+0+0+0+0+0)/12. See tähendab, et selle krediitkaardi keskmine aastane saldo on ligikaudu 35.42 USD.
Krediitkaardifirmad kasutavad igakuise intressimäära määramiseks sageli keskmist päevajääki. Ettevõte liidab kogu kuu jooksul iga päev kaardiomaniku võlgnetava summa. Seejärel jagavad nad selle koguarvu kuu päevade arvuga, et määrata keskmine päevane saldo.
Seejärel arvutatakse intressi keskmise päevajäägi alusel. Seega, kui keskmine päevane saldo on 100 USD, korrutab krediitkaardiettevõte selle keskmise päevase saldo konto intressimääraga, et määrata kindlaks selle kuu intressisumma. Seejärel korratakse seda protsessi iga kuu, võttes aluseks selle kuu keskmise päevase saldo arvutused.
Keskmist päevabilanssi saab arvutada ka kahe kuu või aasta kaupa. Krediitkaardifirmad on kasutanud ka tava, mida nimetatakse topelttsükli arveldamiseks, mis tähendab, et intressimäära arvutamisel võetakse aluseks kahe eelneva kuu keskmine päevajääk. USA-s lõpetasid õiglase krediidi tava seadused aga kahekordse tsükliga arveldamise.