Keskmised hinnad on hinnavahemike mõõdikud, mis võtavad arvesse üldist vahemikku ja määravad kindlaks mediaan- või keskmise näitaja, mida kasutatakse väärtpaberi toimivuse hindamise võrdlusalusena. Protsess nõuab kaasatud väärtuste tuvastamist, nende liitmist ja seejärel summa jagamist vahemikku kaasatud hindade või väärtuste arvuga. Keskmist hinda saab seejärel võrrelda väärtpaberi praeguse turuhinnaga, mis võimaldab kindlaks teha, kas investeering toimib hetkel üle või alla nominaali. Sama lähenemine võib olla abiks ka eeloleva perioodi eelarvete koostamisel, lähtudes eelmiste perioodide erinevate kulude keskmistest.
Keskmise hinna kasutamisel eelarvevahendina algab protsess konkreetse rea artikliga seotud kulutuste tuvastamisega, mis toimusid kindlaksmääratud aja jooksul. Näiteks kui üksikisik koostab järgmise aasta leibkonna eelarvet ja soovib määrata kommunaalkulude kuueelarve, liidab ta igakuised kommunaalkulud kokku, saades summa, mis määrab aasta kommunaalteenuste kogumaksumuse. . Selle perioodi keskmise kommunaalteenuste hinna saamiseks jagatakse see aastane kogusumma kaheteistkümnega. Saadud keskmist hinda saab seejärel kasutada tuleva aasta kommunaalteenuste kuueelarve määramiseks.
Sama põhimeetodit kasutatakse ka võlakirjaemissiooniga seotud keskmise hinna arvutamisel. Siin liidetakse võlakirja praegune nimiväärtus tegelikule hinnale, mille investor võlakirja eest maksis. See summa jagatakse kahega, et määrata geomeetriline keskmine, mille puhul keskmine hind ületab ostuhinna, kui võlakiri läheneb tähtajale. Keskmise arvutamine aitab jälgida võlakirja tootlust lunastustähtajani või YTM-i, kuigi enamik investoreid ei tugine YTM-i määramisel ainult sellele lähenemisviisile.
Investorid saavad kasutada ka keskmise hinna mudelit, et tuvastada aktsiaoptsiooni keskmine aastane liikumine viimase viie kuni kümne aasta jooksul. Kümne aasta keskmist saab võrrelda praeguse tegeliku turuhinnaga ligikaudse hinnanguna selle kohta, kas aktsiate hetkeväärtus on madalam viimase kümne aasta keskmisest või ületab seda võrdlusalust. Kuigi selle stsenaariumi puhul ei tohiks keskmise hinna määramine olla aktsiate ostu- või müügiotsuse määrav tegur, annab arvutus siiski ligikaudse ettekujutuse aktsia tootlusest pikema aja jooksul. See võimaldab investoril saada mingisuguse ettekujutuse väärtpaberi stabiilsusest, mis omakorda võib ajendada investorit võimalust lähemalt uurima.