Mis on keskmine eminentsus?

Hüpotalamuse nimelise ajustruktuuri põhjas asuv keskmine eminents eritab tavaliselt aineid, mis kontrollivad hüpofüüsi, mis vabastab paljusid keha hormoone. Keskmine eminents asub tavaliselt nägemisnärvide ristumiskoha taga ja on ka hüpotalamuse ja hüpofüüsi vahelise neuraalse ühenduse lähedal. Närvipikendused, mida nimetatakse aksoniteks, ulatuvad struktuuri sisemusse teistest ajuosadest. Välisosas on üldiselt närvilõpmete võrgustik ja väikesed portaalveresooned, mis transpordivad aineid hüpofüüsi.

Neuronid, mis vabastavad selliseid aineid nagu dopamiin, kasvuhormooni vabastav hormoon (GHRH), somatostatiin ja kortikotropiini vabastav hormoon (CRH), lõpevad tavaliselt keskmise eminentsiga. Nendest rakkudest vabanevad ühendid võivad vajaduse korral verre sattuda. Sisemine portaalisüsteem koosneb tavaliselt kolmest rakukihist, mis kontrollivad sekretsiooni saadetud ja vastuvõetud signaalide põhjal. Piirkonnas asuvad närvilõpmed ja neuroloogilised komponendid, mida nimetatakse gliiarakkudeks, kuigi sünapse ehk närvirakkude omavahel suhtlevaid otsi siin üldiselt ei leidu.

Keskmine eminentsus toimib tavaliselt lülina neuroloogilise hormoonikontrolli ja endokriinsüsteemi vahel. Paljunemist, kasvu, stressi ja ainevahetust saab reguleerida selle ajuosa aktiivsusega. Struktuuris olev verebarjäär on üldiselt poorne, nii et see võib reageerida vereringesüsteemi keemilistele signaalidele nagu ka teised ajuosad, mida nimetatakse vatsakeste ümber. See on ka osa hüpofüüsi portaalsüsteemist, kus närvisignaalid saadetakse tavaliselt keha endokriinsetesse näärmetesse.

Mikroskoobi all on keskmisel eminentsil tavaliselt neli erinevat tsooni, mis eristuvad igas rakutüübi järgi. Piirkonnad hõlmavad ventrikulaarset, müeliniseerunud aksonit, närviprofiili ja kapillaaride tsoone. Närvirakkude terminalid kapillaaride tsoonis on tavaliselt ühendatud väikestes veresoontes olevate avadega, kust eritised pääsevad verre.

Keskmise eminentsi üldine funktsioon võib vanusega muutuda. Samuti võib piirkond eritada gonadotropiini vabastavat hormooni (GnRH), mis võib aeglustada selle aine vabanemist; tavaliselt teeb see seda siis, kui imetaja ei sigi; selle esinemise muster sõltub sageli vanusest ja liigist. Keskmise eminentsi kahjustus, mis võib häirida erinevate rakkude vahelist suhtlust, mõjutab mõnikord hüpofüüsi funktsiooni. Ebanormaalne hormoonide tootmine võib seejärel põhjustada erinevaid sümptomeid, sealhulgas äärmist janu või sagedast urineerimist.