Keskkonnakapital hõlmab kõiki riigis leiduvaid loodusvarasid. See hõlmab nii taastuvaid ressursse nagu taimed ja puhas õhk, kui ka taastumatuid varasid, nagu nafta ja gaas. Keskkonnakapitali analüüs põhineb sageli sellel, kuidas seda kapitali mõjutavad äritegevused, nagu kaevandamine või tootmine. Neid tegevusi peetakse jätkusuutlikuks, kui neid tehakse viisil, mis säilitab olemasolevat keskkonnakapitali, mitte ei kuluta või kahjustab seda.
Loodus- ehk keskkonnakapital hõlmab kõiki ressursse, mis ühiskonnale mingil moel kasu toovad. Need varad võivad olla ellujäämiseks olulised asjad, nagu toit, õhk ja vesi, või immateriaalsemad esemed, nagu kaunid maastikud ja vaated. See kajastab nii taastuvate kui ka taastumatute ressursside summat.
Taastuvad kapitalivormid hõlmavad asju, mida ühiskond saab rohkem teenida. Mõned näited hõlmavad toitu, näiteks teravilja, veiseid ja puuvilju. Värsket vett peetakse ka taastuvaks varaks, kuna seda saab puhastada mehaaniliste vahenditega või looduslikult veeringluse kaudu. Puhas õhk on ka kapitali vorm, mis taastub filtreerimise ja puhastamise teel. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse ka puitu ja kiudaineid, mida kasutatakse kodude ja rõivaste valmistamiseks.
Keskkonnakapitali taastumatute vormide hulka kuuluvad varad, mida ähvardab ärakasutamine või kõrvaldamine. Kõige laiemalt tsiteeritud näide sellest on fossiilkütused, nagu kivisüsi või nafta, mille taastumine võtab miljoneid aastaid. Teine näide on vihmametsad ja muud vanad metsad, nagu ka ohustatud liigid või taimestik. Mineraalid, metallid ja kalliskivid muud taastumatu kapitali vormid.
Kuna ühiskond nihkub rohelisema ja säästvama elustiili poole, on ettevõtetel ja valitsusel surve säilitada olemasolevat keskkonnakapitali. See tähendab investeeringuid säästvamatesse tehnoloogiatesse ja tootmismeetoditesse, nagu tuule- või hüdroelektrienergia tootmine, saastekontroll ning vastutustundlik saak ja kalapüük. Oma olemuselt on jätkusuutlik ühiskond selline, mis tagab inimestele kõik praeguseks elamiseks vajalikud ressursid, ohustamata tulevaste põlvkondade elu.
Traditsioonilises kapitalistlikus ühiskonnas on ettevõtetel vähe motivatsiooni keskkonnakapitali kaitsta. Mõned ettevõtted otsustavad käituda säästvamalt, reageerides klientide nõudmistele. Ainult kliendid, kes muudavad oma nõudlust ja räägivad oma dollaritega, motiveerivad rohkem ettevõtteid oma viise muutma. Samuti saavad kodanikud julgustada valitud ametnikke muutma uusi seadusi, mis sunnivad ettevõtteid keskkonnakapitali kaitsma.