Keratomeeter on meditsiiniline instrument, mida silmahoolduse spetsialistid kasutavad sarvkesta eesmise pinna kõveruse ja peegelduse mõõtmiseks. Seda seadet, mida mõnikord nimetatakse ka oftalmomeetriks, kasutatakse peamiselt astigmatismi diagnoosimiseks ning selle astme ja ravimeetodite määramiseks. Astigmatism on silma seisund, mille korral sarvkesta või lääts on väära kujuga ja võib põhjustada nägemisprobleeme.
Algse keratomeetri leiutati 19. sajandi lõpus prantsuse oftalmoloogi Louis Émile Javali, kes oli Pariisi Sorbonne’i ülikooli oftalmoloogialabori asutaja ja juhataja ning Javali ühine direktor ja endine õpilane Hjalmar Schiotz, koostöös. Javali meditsiiniõpingud ja sellele järgnenud oftalmoloogia tehnoloogia areng olid tõenäoliselt tema enda nägemisprobleemide tagajärg, mille all ta kannatas suurema osa oma elust.
Kaasaegne instrument kasutab optilisi andureid ja arvutitehnoloogiat, et mõõta sarvkesta võrdlusi ja kontraste eelnevalt kindlaksmääratud väärtusega. Sellega määratud väärtusi nimetatakse keratomeetrilisteks väärtusteks ja need võimaldavad silmaarstidel kindlaks teha astigmatismi olemasolu ja astme. Astigmatismi on kahte tüüpi: kõige levinum on sarvkesta moonutamine, kuid mõnikord võib sarvkesta taga asuv lääts muutuda valesti. Tavaline sarvkest on sfääriline, kuid astigmatismi korral on sarvkest piklik. Keratomeeter mõõdab sarvkesta erinevates punktides ja aitab määrata õige korrigeeriva retsepti, korrektsiooni astme ja seda, kas nägemise vastuvõetavale tasemele taastamiseks on vaja nõgusaid või kumeraid läätsi.
Seadet kasutatakse sageli ka silmakirurgi abistamiseks teatud kirurgiliste protseduuride puhul. Operatiivne keratomeeter pakub patsiendile fookuspunktina LED-valgust ja murrab õigeid meridiaane, võimaldades kirurgil katarakti ja muude korrigeerivate silmaoperatsioonide ajal teha täpseid sisselõikeid. Nii nagu instrument on arenenud koos tehnoloogiaga, on arenenud ka teised nägemise ja silmahooldusega seotud instrumendid ja protseduurid. Tänapäeval ei saa silmahooldusspetsialistid mitte ainult kindlaks teha nägemisprobleemide täpset põhjust, vaid ka kirurgiliselt korrigeerida paljusid haigusseisundeid, mis mõjutavad nii nägemist kui ka silmade tervist.