Kentaur on müütiline kreeka olend, kellel on hobuse keha ning mehe pea ja torso. Inimestele, kes tunnevad huvi anatoomia vastu, kujutatakse olendeid tavaliselt nii, et mehe torso on seal, kus tavaliselt on hobuse kael. Pooleldi meest, pooleldi hobust on kujutatud paljudes Kreeka kunstiteostes ning müütilisi olendeid esineb ka paljudes Kreeka eepilistes luuletustes ja lauludes. Uudishimulikud olendid on müütilistest loomadest tuntumate seas ja neil on mõne inimese jaoks eriline tähendus, kuna nad on pigem pooleldi inimesed ja pooleldi loomad, mitte kummalised hübriidloomad.
Kentauride lugu algab Lapithe’i kuninga Ixioniga, kes korraldas Heraga kohtumise. Zeus sai skeemist tuult ja muutis pilve nii, et see võtaks selle kuju. Ixioni kohtumise tulemuseks pilvega oli esimene kentaur. Kreeklased kutsusid kentaure mõnikord Ixionidae’ks, viidates nende inimeste esiisale.
Kreeka mütoloogia järgi elasid kentaurid Pelioni mäel ja nad olid tihedalt seotud veini- ja lõbustusjumala Dionysosega. Kentaurid toitusid veinist ja lihast ning olid hästi tuntud oma loomaliku, vägivaldse ja sageli jõhkra loomuse poolest. Lisaks osalemisele dionüüslaste lõbutsedes kandsid olendid ära ka neidusid ja noori naisi, põhjustades mõnikord oma käitumisega kibedaid sõdu.
Erand sellest reeglist oli Cheiron, kentaur, kes tegutses mentori ja õpetajana. Cheiron illustreerib kentauride väga dualistlikku olemust, kuna tal õnnestus inimlikumaks olemise huvides ületada oma loomalik pool. Cheiron on mütoloogias lugupeetud ja austatud tegelane ning paljud väljamõeldud kentaurid näivad olevat modelleeritud pigem tema järgi, mitte tema räigemate vendade järgi. Paljudes raamatutes, luuletustes ja filmides on nõuandva rolliga kentaurid, kes pakuvad noortele kangelastele tarkust ja abi.
Looma ja inimese segu kentauris on mõne mütoloogi jaoks eriti huvitav, kuna need olendid illustreerivad inimeste endi vastuolulist olemust. Enamikus kreeka müütides ei suutnud kentaurid kinnitada oma põhilist inimlikkust ja nad muutusid intensiivselt loomalikuks ja sageli kohutavaks. Need tunnused klassifitseerivad kentaurid liminaalseteks olenditeks, mis tähendab, et nad on kahe olemasolu vahelisel lävel. See konflikt kajastub nende sõjakas olemuses ja aeg-ajalt üksikutes kentaurites, kes suudavad sellest üle saada, mis viitab sellele, et metslased on endiselt võimelised lunastama.