Inimkehas on palju peamiste organite süsteeme, mis on vajalikud erinevate funktsioonide täitmiseks. Mõned keha kõige olulisemad süsteemid hõlmavad närvisüsteemi, mis kontrollib ja koordineerib keha ning hõlmab aju, seljaaju ja närve; vereringesüsteem, mis pumpab verd kogu kehas ja hõlmab südant, veresooni ja verd ennast; ja hingamissüsteem, mis reguleerib hapnikuvahetust ja hõlmab kopse, diafragmat, bronhe, kõri ja hingetoru. Lihas-skeleti süsteem hõlmab nii luid kui lihaseid ning pakub inimese kehale tuge ja struktuuri, samuti liikumisvõimet. Toidu toitaineid töötleb ja omastab seedesüsteem, jääkained aga väljutavad seede- ja kuseteede kaudu. Teised olulised kehasüsteemid on endokriinsüsteem, immuunsüsteem, lümfisüsteem ja reproduktiivsüsteem.
Ilma närvisüsteemita lülituksid keha teised süsteemid välja. Närvirakkude, mida nimetatakse neuroniteks, abil saadab närvisüsteem signaale erinevatesse kehaosadesse, käivitades nii vabatahtlikke kui ka tahtmatuid reaktsioone, nagu vabatahtlik lihase kokkutõmbumine või südamepekslemine. Inimestel ja enamikul teistel selgroogsetel on kesknärvisüsteemis aju ja seljaaju, mis edastavad signaale ülejäänud keha närvivõrgustikku, mida nimetatakse perifeerseks närvisüsteemiks.
Teine oluline süsteem on vereringesüsteem või täpsemalt südame-veresoonkond, mis on peamine transpordimehhanism, mis kannab gaase, toitaineid, hormoone ja vererakke kogu kehas. Üks vereringesüsteemiga transporditavatest gaasidest on hapnik, mida saadakse, kui veri kandub läbi kopsude protsessis, mida nimetatakse kopsuvereringeks. Vere hapnikuga varustamine on hingamissüsteemi üks peamisi funktsioone. Õhu sissehingamine algab diafragma lihase kokkutõmbumisest, mis võimaldab rinnakorvi laieneda ja põhjustab imemist rinnus, mis tõmbab õhu kopsudesse. Hapnik siseneb vereringesse difundeerudes läbi kopsudes olevate õõnsate anatoomiliste struktuuride, mida nimetatakse alveoolideks, mis võtavad vereringest ka süsinikdioksiidi, et seda saaks välja hingata.
Inimene saab energiat toidutoitainete seedimisel mõne teise kehasüsteemiga, seedesüsteemiga. Seedimine algab suus, kusjuures toit laguneb närimise ja süljenäärmete keemilise toime tõttu. Näritud toit, mida nimetatakse booluseks, neelatakse seejärel alla, liikudes läbi söögitoru teel makku, kus maomahl jätkab toidumolekulide lõhustamist. Tahked jääkained maost liiguvad läbi peen- ja jämesoole ning erituvad väljaheitega. Vedelate jääkainete väljutamise eest vastutab kuseteede süsteem, kusjuures neerud filtreerivad jääkained ja väljutavad need põide, kus neid hoitakse kuni uriini kujul organismist väljutamiseni.
Endokriinsüsteem on süsteem, mis koosneb peamiselt hormoone sekreteerivatest näärmetest. Endokriinsüsteemi eritavad hormoonid aitavad reguleerida organismi talitlust. Nii immuun- kui lümfisüsteem aitavad kaasa inimkeha kaitsele, tõrjudes haigusi ning kõrvaldades võõrkehasid ja jäätmeid. Reproduktiivsüsteem hõlmab nii isaste kui ka emaste suguelundeid ning selle peamine ülesanne on järglaste saamine.