Kehakunstil on rikas ajalugu peaaegu kõigis maailma kultuurides, alates tätoveeringutest kuni kehamaalinguteni. Kui moodsat kehakunsti peetakse mõnikord mässumeelsete teismeliste pärusmaaks, siis liikumise taastumine on toonud kehakunstid tagasi peavoolu. Mõiste “kehamaaling” või kehamaaling võib viidata paljudele asjadele, sealhulgas, kuid mitte ainult, näomaalingud ja kehamaalingud lääne kultuuris, mendhi (või henna) Indiast, woad muistsest Šotimaalt, huito lõunast. Ameerika ja tätoveeringud.
Algselt kanti kehavärvi tseremooniate ajal, nagu abielud, matused, täisealiseks saamise riitused või enne lahinguid ja sõdu. Mõnes ühiskonnas kasutatakse seda nendel eesmärkidel tänapäevalgi. Kehamaalinguid kasutati sageli religioossetel tseremooniatel ja selle näiteid võib leida varase perioodi koopamaalingutest erinevates maailma paikades.
Kehakunstil on ka teatri- ja etenduskunstide maailmas pikaajalised traditsioonid, näiteks Jaapani Kabuki teatri traditsiooniline valge nägu. Kaasaegset tsirkuseklouni meiki peavad mõned ka kehakunsti vormiks. Etenduskunstide kehakunsti puhul on kasutatavad meetodid ja materjalid esinejate seas sageli väga varjatud saladused.
Ameerikas koges kehamaaling 1960. aastatel taassündi, kui “hipid” ehk kontrakultuur võtsid omaks mugavuse ideaalide oma kehas ja õiguse kaunistada seda oma äranägemise järgi. Sel ajastul tõi kehamaalimise kunstimaailma ka prantsuse kunstnik Yves Klein. Yves Klein maalis oma modellid ja lasi neil rullida, visata või muul viisil oma vormid paljale lõuendile jäljendada.
Kuigi kehamaalinguid ei harrastata alati alasti teemadel, nõustuvad entusiastid üldiselt, et see sai alguse just sel viisil. Tänapäeval võib mõiste bodypainting hõlmata seinamaalinguid alasti inimkehal, karnevalil karnevalil lapse põsele lillepilti või spordifänni, kes maalib seljale oma lemmiksportlase numbri. Kõiki neid peetakse kaasaegse kehamaalingu kehtivateks näideteks.
1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses koges populaarkultuur naasmist traditsioonilisema kehamaalingu juurde. Seda täheldas nõudluse kasv henna järele – aine, mida kasutatakse traditsioonilise India mendhikunsti kujundamisel. Veel üks tõus tekkis seoses “hõimu” stiilis tätoveeringutega.
Kehamaalingu trend on leidnud tee ka erinevatesse meedia- ja reklaamiväljaannetesse. Kõige tähelepanuväärsem on näiteks Sports Illustrated ujumistrikoo väljaande jaotis, kus modellid ei kanna peale maalitud bikiinide midagi. Playboy on esitanud ka mitmeid paigutusi ja reklaame erinevat tüüpi kehavärvidega mudelitega.