Keha närvid mängivad olulist rolli teabe edastamisel ajju ja sealt elektriliste impulsside kujul. Ilma nende närvideta ei saaks keha reageerida kahjulikele sündmustele, näiteks kuuma ahju puudutamisele. Keha närvid koosnevad kahest peamisest närvisüsteemist: kesknärvisüsteemist (KNS) ja perifeersest närvisüsteemist (PNS). Üheskoos võtavad need süsteemid vastu sisemisi ja väliseid impulsse, edastavad need ajju, vallandavad reaktsiooni ja salvestavad informatsiooni hilisemaks meeldetuletamiseks.
Lapsed õpivad kiiresti, miks nende vanemad käsivad neil mitte puudutada kuuma ahju või mitte liiga kiiresti mäest alla joosta. Valu tekib siis, kui närvid reageerivad soovimatule stiimulile – olgu see siis väline, nagu kukkumine, või sisemine, näiteks pigistatud närv. Valu koos sõnumitega kas ajust või teatud reflekside käivitamisel paneb inimese tegema kõik endast oleneva, et peatada soovimatu stiimul ja viia keha homöostaasi.
Homöostaas on keha soovitud eesmärk igal ajal. Kui keha on homöostaasis, on see terve ja tasakaalus. Miski ei tööta valesti ega põhjusta valu ning keha närvid jäävad rahulikuks ja rahulolevaks.
Kui keha närvid reageerivad stiimulile, saadavad nad tõepoolest elektrokeemilisi impulsse läbi pisikeste närvilõpmete, mida tuntakse dendriitidena. Dendriidid kannavad impulsse neuronitesse ehk närvirakkudesse. Seejärel saadavad neuronid signaali välja ühe kombitsataolise otsa kaudu, mida tuntakse aksoni nime all. Akson kannab signaali edasi järgmisele neuronile ja lõpuks jõuab signaal seljaajuni.
See impulsside saatmise protsess neuronite kaudu seljaaju toimub perifeerses närvisüsteemis sisalduvate närvide kaudu. Nende ainuvastutus on saata kehast sõnumeid kesknärvisüsteemi. Need on nagu väikesed autod, mis suunduvad suuremale riikidevahelisele teele: seljaaju.
Sellel suuremal riikidevahelisel teel, mida esindab seljaaju, suunatakse teated edasi-tagasi aju ja perifeerse närvisüsteemi vahel. Teade võib alata jalast, kui inimene hakkab paljajalu küüntele astuma. Sõnum liigub läbi neuronite seljaajusse, mis viib selle edasi kuni ajju. Aju töötleb sõnumit ja saadab jalale vastuse, öeldes: “Tõmmake tagasi!” Tõsise vigastuse vältimiseks tõmbab inimene kohe jala tagasi. Aju salvestab ka teavet selle kohta, kuidas küüs tundus, et saaks tulevikus sama olukorra korral õige sõnumi veelgi kiiremini saata.
Kõiki neid kehanärve kontrollib aju, mis juhib kõike, mis kehas toimub. Kaksteist närvi, mida tuntakse kraniaalnärvidena, võimaldavad ajul kontrollida keha kõige olulisemaid funktsioone. Nende hulka kuuluvad silmade liikumine, haistmismeel ja maitse. Enamik kraniaalnärve on seotud näo liikumisega, kuid mõned kehaosad kontrollivad, nagu seedesüsteem ja südamelöök. Koos seljaaju ja paljude neuronitega suudab aju kontrollida kõiki keha aspekte kuni silmalau pilgutamiseni.