Keelepõhine õpiraskus võib mõjutada inimese võimet suhelda ja verbaalset teavet mõista. Näiteks on düsleksia, häire, mis raskendab lastel lugemist ja võib segada kirjutamisoskusi, nagu õigekiri ja lausete moodustamine. Sellised puuded võivad olla kaasasündinud või seotud ajukahjustusega ning võivad olla erineva raskusastmega. Klassis ja töökohal edu saavutamiseks on olemas sekkumised, mis aitavad inimestel oskusi arendada ja puudeid kompenseerida.
Need õpiraskused võivad hõlmata vastuvõtliku või ekspressiivse suhtluse, aga ka keele kodeerimise probleeme. Näiteks võib õpilasel olla raskusi suuliste või kirjalike juhiste mõistmisega või ta ei pruugi olla võimeline kõnes või kirjas selgelt suhtlema. Kodeerimine keelepõhise õpiraskuse korral võib põhjustada probleeme selge suhtluse loomisel või mõistmisel, kuna segadus on segaduses sõnade tähenduste, tähtede järjekorra ja muude teemade osas. Keelepõhised õpiraskused integreerivad ühe või mitu kõne ja keele probleemi ning võivad muutuda väga keeruliseks.
Nende puuetega inimestel võib olla raskusi keele mõistmisel, suhtlemisoskuste arendamisel ja teadmiste rakendamisel. Mõnel, nagu düsleksiaga õpilastel, on lugemis- ja kirjutamisraskused, kuid suulise suhtlemisega probleeme pole. Teised võivad kogeda laiemalt levinud suhtlushäireid, mis raskendavad suhtlemise loomist ja mõistmist. Laps ei pruugi keelepõhise õpiraskuse tõttu olla võimeline sõnastama selgeid kõnelauseid, näiteks genereerima tähenduslike väidete asemel sõnasalatit.
Pedagoogid on sageli esimesed, kes tuvastavad keelepõhise õpiraskuse. Kui lapsed kooli astuvad, esitatakse neile järjest keerulisem keeleülesannete seeria. Nad peavad järgima suulisi juhiseid, suhtlema teiste õpilastega verbaalselt ning arendama lugemis- ja kirjutamisoskust. Lapse, kes jääb eakaaslastest maha, võivad asjassepuutuvad pedagoogid märgistada, et hinnata, kas lapsel on õpiraskused. Muudel juhtudel võidakse probleemi tuvastada alles täiskasvanueas, kuna see on kerge või ei suhelnud katsealune keelearengu olulisel perioodil koolitatud õpetajatega.
Kui lapsel ilmnevad keelepõhise õpiraskuse tunnused, võib hindamine anda täpsemat teavet nii lapse pädevusvaldkondade kui ka valdkondade kohta, kus lapsel on probleeme. See võib aidata terapeudil välja töötada sobiva sekkumise. Näiteks lapsed, kellel on probleeme lugemisega, võivad saada täiendavat juhendamist, et aidata neil järele jõuda. Õigekirjanõuanded ja -nipid võivad aidata düsleksiaga õpilasel edukalt õigekirja kirjutada, samas kui teistele võib kasu olla teksti mõistmise koolitusest, et õppida tekste tõlgendama. Logopeediline teraapia võib aidata suulise keele raskustega patsiente.