Keel ja diskursus on seotud algtasemel sellega, et kogu diskursus on konstrueeritud keelega. Keelega manipuleerimine mõjutab seda, kuidas inimesed suhtlevad ja reageerivad. Keel ja diskursus on aga voolavad, sest mõlemad kujundavad ja määratlevad kultuuri, milles nad viibivad. See on kultuur, mis annab diskursuses toimuvale keelele suure osa tähendusest.
Keel sisaldab vihjeid selle kohta, mis peaks diskursuses järgmiseks tulema. Näiteks kui keegi ütleb “tere”, eeldab see inimene üldiselt, et ka teine inimene ütleb “tere”. Esimene inimene soovib vähemalt tunnustust, et ta on rääkinud, mille teine võib anda noogutusega või muul viisil. Sel viisil kontrollib keel osa diskursuse suunda.
Keele ja diskursuse põhiprintsiip on see, et kuna keel kontrollib suurel määral diskursuse suunda, õpivad inimesed, kes õpivad keelt kontrollima, ka diskursusega manipuleerima. Seda nimetatakse diskursuse juhtimiseks. Näiteks küsimuse väga konkreetselt sõnastades võib inimene sundida teist inimest teatud viisil vastama või isegi diskursuse üldse lõpetama. Keelekontroll on seega vahend teiste üle võimu saavutamiseks ja selle teostamiseks.
Üks oluline seos keele ja diskursuse vahel on see, et kultuur dikteerib suurel määral keeletõlgendust. Näiteks kui keegi on pärit väga religioossest kristlikust piirkonnast, võib ta pidada seda ebaausaks, kui keegi, kes pole religioosne, kasutab sõnaühendit “mu jumal” hoolimatult. See võib põhjustada arusaamatusi ja konflikte, takistades diskursust ja hilisemat suhete loomist. Tavaliselt leidub tõendeid keelt ja diskursust juhtivate kultuuriliste veendumuste kohta mujal inimese elus.
Kultuur muutub alati ja selle tulemusena muutub ka keel. See, mis on ühel ajal sobiv diskursus, ei pruugi teisel ajal sobida. Näiteks kasutatakse selliseid sõnu ja fraase nagu “paisutab” või “see on mesilase põlved”, mis olid populaarsed 1950. aastatel, kuid on välja langenud. Nende sõnade ja fraaside praeguse tõlgenduse põhjal võib inimene näha teist inimest, kes neid diskursuses kasutas, vanamoeliseks või aegunuks.
Ka sool on keelele ja diskursusele tohutu mõju. Näiteks mõnes kultuuris peetakse naisi teise klassi kodanikeks või õrnema soo esindajateks. Nendes kultuurides peetakse mõnikord väga ebaviisakaks, kui naine astub diskursusesse ilma mehe kutseta. Teistes kultuurides tehakse rohkem jõupingutusi, et luua keele kaudu soolist võrdõiguslikkust ja soodustada seeläbi erinevaid diskursuse kaasamise reegleid, näiteks sooneutraalsete asesõnade integreerimist.
Keele ja diskursuse seosed tähendavad, et keelt ei saa süvitsi uurida, kui pole ka diskursust uurinud. Nende valdkondade uurimine eeldab omakorda kultuurikontekstide mõistmist. Seetõttu on keeleteadus nii keeruline valdkond: tähendus ei ole konstantne. Keeleteadlased püüavad pidevalt aru saada, kuidas keel täpselt kohandab ja kohandab diskursuse reegleid.