Võib julgelt väita, et peaaegu kõik, kes igapäevaselt tööle edasi-tagasi sõidavad, teeksid oma tööd pigem lihtsalt kodus. Tänapäeval on magamistoast kodukontoris telekommunikatsiooniseadme juurde kõndimine nüüdseks üsna tavaline ja just see on kaugtöö kontseptsioon. Personaalarvutite, sülearvutite, taskusuhtlusseadmete (nt mobiiltelefonid ja pihuarvutid) ilmumine ning Interneti laialdane levik on viinud paljud töötajad kontorist või tehasest välja, võimaldades neil kaugtööd teha; sisuliselt töötada kodus või töötada kliendi juures, lennukis või rannas või golfiväljakul.
Kaugtöö puhul naudivad töötajad paindlikkust ja pingevaba elustiili. Lisaks on kaugtöötaja pereelu vähem häiritud, samas kui määratud töö saab siiski tehtud, paljudel juhtudel palju tõhusamalt. Kaugtöö võimaldab ka veidi suuremat paindlikkust näiteks lepingulise töö osas. Kaugtöötaja võib aeg-ajalt vabalt kasutada tema käsutuses olevat telekommunikatsioonitehnoloogiat, et jätkata väljakujunenud töörutiini, tehes samal ajal võib-olla kõrvaltöid, mis ei nõua tegelikku näost-näkku kontakti tööandjaga. Natuke probleemiks muutub see aga siis, kui kaugtöövahendid on tööandja poolt muretsetud, üsna tavapärane protseduur.
Hinnanguliselt on kaugtöö eeliseid nautivate töötajate arv viimase kümne aastaga kasvanud mitusada korda. Paljud töötajad kasutavad telekommunikatsioonitehnoloogiat kogu neile määratud töö tegemiseks ega näe kunagi isegi peakontorit või mõnel juhul peavad nad teatama piirkondlikust kontorist, kuid üks või kaks korda kuus. Mõned kaugtöötajad peavad pidama oma elukohas spetsiaalset kodukontorit. Seeläbi hoiab tööandja kokku eraldi tööbüroo arvelt. Otsemakse korral kantakse isegi palgad ja töötasud otse töötaja pangakontole, kusjuures palgalehed on töötaja käsutuses on-line’is.
Ilmselt on vaidlusi selle üle, mis vahe on kaugtööl ja kaugtööl. Kaugtööd määratletakse sageli kui telekommunikatsioonitehnoloogiat, mis võimaldab töötajal seda tehnoloogiat kasutada määratud ülesannete täitmiseks eemalt, mitte töökohal. Kaugtööd seevastu kirjeldatakse kui kodupõhiste info- ja sidesüsteemide võimalust asendada töötaja pendelrännet kaugemasse töökohta. Töötajast saab seega kaugtööline. Kuigi kaugtöö tundub levinum termin, tähendavad sõnad ja fraasid, nagu e-töö, kaugtöötaja ja kaugtöö, sisuliselt kaugtööd.