Kaubavahetuse ülejääk on seisund, mille korral riigil on positiivne kaubavahetuse bilanss teiste riikidega. Riikides, kus on kaubavahetuse ülejääk, liigub rohkem raha sisse kui välja. See hõlmab nii raha, mida riik ekspordib, kui ka väliskülaliste poolt riiki kulutatud raha. Kui riigil on kaubavahetuse ülejääk, on tal suurem kontroll oma valuuta üle.
Eksport hõlmab kaupu ja teenuseid, mis on toodetud ühes riigis ja müüakse ühte või mitmesse muusse riiki. Riigi ekspordi väärtus on suurem kui import. Kaubandusbilanss on ekspordi ja impordi väärtuse vahe kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Positiivne saldo on ülejääk ja negatiivne saldo on kaubavahetuse puudujääk.
Kaubavahetuse ülejääk näitab, et nõudlus riigi ekspordi järele on suurem kui nõudlus välismaiste toodete ja teenuste järele. Seetõttu on riigis kõrgem tööhõive määr ja elatustase tõuseb. Positiivne kaubandusbilanss mängib olulist rolli iga riigi majanduskasvus.
Kaupade ja teenuste kaubanduse ülejääk ei mõjuta mitte ainult tööhõive taset riigis, vaid mõjutab ka hinnataset ja inflatsioonimäära riigi majanduses. Kui nõudlus riigi kaupade ja teenuste järele suureneb, suurendavad tootjad suurenenud nõudluse rahuldamiseks oma toodangut. See omakorda loob lisatulu, mis suurendab riigi majanduse kasvu. Kui majandus kasvab, suureneb toodang ehk sisemajanduse koguprodukt ja kodanikud saavad endale lubada kallimat elustiili.
Kaubavahetuse ülejäägi suurenemisel on puudusi. Netoekspordi kasv sunnib tootmist rahuldama välisnõudlust, suurendades nõudlust tööjõu ning ressursikaupade ja teenuste järele. Suurenenud nõudlus suurendab palkade ja tooraine maksumust, mis suurendab tootmiskulusid. See toob kaasa kaupade ja teenuste jaehindade tõusu. Seega, kui kaubavahetuse ülejääk suureneb, kasvab ka inflatsioon.
Kaubavahetuse puudujäägil on majandust pärssiv mõju, kuna see aeglustab kasvu ja suurendab tööpuudust, kui nõudlus töötajate järele väheneb. See, kas puudujäägil on negatiivne või positiivne mõju, sõltub sellest, keda see mõjutab. Näiteks väliskaubanduse puudujäägi suurendamine võib üksiktarbija seisukohast olla hea, sest ta maksaks kaupade eest madalamat hinda. Tootjaid ja palgatulu mõjutaks see aga negatiivselt.
Teine kaubandusülejäägi ja -puudujäägi näitaja on see, kuidas need on seotud majandustsükliga. Kui riik leiab end tugevalt laienemas, on üheks strateegiaks importida rohkem ja pakkuda rohkem hinnakonkurentsi. See piirab inflatsiooni ja pakub tavapärasest mitmekesisemat kaupade ja teenuste pakkumist. Teisest küljest aitaks majanduslanguse ajal majandust paremini eksportida, tekitades seeläbi rohkem nõudlust ja töökohti.
SmartAsset.