Mis on katkise akna eksitus?

Katkise akna eksitus on majandusteaduses tegelikult argument hävitamise ja parandamise kui majandusstiimuli või boonuse vormi eeliste vastu. Paljud inimesed väidavad, et millegi remondiks kulutatud raha on kasulik, kuna see makstakse inimesele, kes peab selle parandama, ja see annab sellele inimesele majanduslikku kasu. Kuigi see on kindlasti tõsi, eirab see argument võimalust, kuidas seda raha muidu kulutatud oleks ja kes oleks sellisest kulutamisest kasu saanud. Seda ekslikkust kasutatakse sageli, et vaielda vastu ideele, et sõda on riigi majandusele rahaliselt kasulik.

Katkise akna tähendamissõna põhjal on katkise akna eksitus pigem majanduslik argument kui formaalse või mitteametliku loogika väljakujunenud eksitus. Katkise akna tähendamissõna kirjeldas esmakordselt prantsuse majandusteadlane Frederic Bastiat, et näidata, et paljud majandusmudelid ei võta arvesse nähtamatuid tegureid ega tagajärgi. Selles tähendamissõnas lõhub poepidaja poeg kogemata poe ühe akna. Vastuseks sellele lohutavad kõrvalseisjad poepidajat, tuletades talle meelde, et akna remondiks kuluv raha on kasulik klaasimeistrile ja sellest tulenevalt ka majandusele.

See argument, et kulutatud raha on majandusele kasulik, on katkise akna eksituse tuum. Kui Bastiat märgib, et raha on akna parandamiseks kutsutud klaasimeistrile kindlasti kasulik, ei too see majandusele midagi erilist, mida ta muidu poleks teinud. Poepidaja oleks võinud seda raha kasutada mis tahes muude vajalike asjade eest tasumiseks. Kõik need muud asjad oleksid sama lihtsalt pannud selle raha majandusse ja oleksid olnud sama kasulikud ka kellelegi teisele peale klaasimeistri.

Katkise akna eksituse mõte on selles, et paremini arenenud majandusmudel peab arvestama sündmuste nähtamatute tagajärgedega. Kui katkisest aknast võib kasu saada klaasisepp, siis kingsepp, kes oleks poepidajale uued kingad teinud, või rätsep, kes oleks talle uue ülikonna teinud, on nüüd olukorras raha kaotanud. Eksi kohaselt oleks aknale kulutatud raha ikkagi poepidaja eelistatud viisil majandusse jõudnud. Sekundaarset negatiivset rahalist tagajärge näeb ka poepidaja, kellel oli varem aken töökorras ja remondiks vajalik summa, nüüd on tal aga ainult töökorras aken.